Usutlus ⟩ Pärnu linnapea on kodus mitu aastat müstilist linna ehitanud

Päkapikkudest enam ootab homme suvepealinnas Iseseisvuse väljakul advenditule süütav linnapea Romek Kosenkranius jõulutunde tekkimiseks lund.

Nagu näha, täitus tema soov selle intervjuu ilmumispäevale järgnenud ööl.

Linnapea tunnistab, et päkapikud on viimastel aastatel laisad olnud ega ole tema akna taha ammu sattunud. Küll on ta veendunud, et tema pere koduukse leiab iseäranis külla saabuvate väikeste järeltulijate rõõmuks tänavugi üles jõuluvana.

Kosenkraniuse soovid jõuluvanale on aastate jooksul muutunud, need pole ammu enam esemelised. Küll mäletab ta eredalt kingitusi, mida ta üle 40 aasta eest suure õhinaga jõuluõhtul lahti pakkis. “Kuidas jõuluvana oskas küll neid asju tuua?” mõtles ta siis.

Eeskätt jõuluajal soovitab Pärnu linnapea inimestel üksteist enam märgata ja aidata. Ja leppida neil, kes on tülli pööranud. “Andestamine ja leppimine on tunduvalt parem kui aastaid rusikat taskus hoida,” tõdeb ta.

Juba seitsmendat korda süütate homme Pärnus Iseseisvuse väljakul advendiaja alguse puhul jõulutuled. Kas üksluiseks ei lähe?

Kuna jõulud on maailmas olnud ligemale 2000 aastat, saaks ehk öelda, et jõulupühade pidamine ongi muutunud üksluiseks, aga ma usun, et see seda siiski ei ole. Igal aastal tulevad jõulud, nii nagu jaanipäev või uusaastagi, aga see ei tähenda, et inimesed oleksid sellest tüdinud. Kõik ootavad jõule ja aastavahetust. Niisiis usun, et need seitse aastat on ikka nii väike piisk meres.

Viimaselgi korral, kui oli juba pandeemia, imestasin, et nii palju rahvast tuli. Mõtled küll, et inimesed tüdivad sellest. Igal aastal on – mina ütlen ikka Rüütli plats – Iseseisvuse väljak rahvast täis. Eelmisel jõulutulede süütamisel hoidis rahvas küll hõredamalt, aga siis tundus plats nagu eriti rahvast tulvil olevat.

Me korraldame linnas teisigi üritusi, kuhu rahvast kutsume. Mulle meeldiks, kui 23. juunil võidupühal või lipupäeval tuleks samuti nii palju rahvast kohale, aga siis tuleb vähem. Jõulude ja aastavahetuse üritustel on alati palju rahvast.

Ehk on jõulud inimestele tähtsamad.

Selline tunne on tekkinud küll, huvilisi on olnud ju rohkem. Aga ma ei kurda. Mulle meeldib, kuidas lapsed ja kõik oma laternatega tulevad. Mõni tuleb tagasi ja ütleb, et tuli kustus tuulega ära. On näha, et see on rahvale oluline.

Kas teile on see samuti oluline või lihtsalt lähete ja teete selle ära?

Mul on hea meel, et inimesed peavad jõule oluliseks nii nagu minagi. Minu jaoks on jõulud kodused pühad. Need pole nagu jaanipäev, kui minnakse kuhugi pidutsema.

Kogu aeg on meil kiire ja hästi palju tegemist. Minu meelest jõulude erilisus seisnebki selles, et leitakse aega kokku saada. Jõulude väärtus ongi, et inimesed suhtlevad üksteisega rohkem. Just nimelt peredes, mitte nii, et läheme nüüd sõpradega ööklubisse, vaid minnakse ikka vanemate ja vanavanemate juurde – see on ilus.

Mis tähtpäevade puhul te siis ööklubis käite?

Ooh, nüüd enam ei käigi. (Naerab.) Vanasti ikka käisime väljas sünnipäevi tähistamas. Või tulid sõbrad Tallinnast külla. Paar tundi kodus näiteks grillisime ja siis läksime linna peale. On tulnud ette sedagi, et mingist sõpruslinnast on näiteks endine linnapea tulnud Pärnusse. On olnud mingi üritus ja siis oleme läinud edasi ööklubisse või baari.

Väljas ikka käiakse, aga jõulupühadel ei minda ööklubisse – minu arvates. Kindlasti on inimesi, kes muidugi lähevad.

Mulle meeldivad uued lähenemised, näiteks see, kui mootorratturid panevad punased mütsid pähe, punased kuued selga ja teevad seda jõuluvanade sõitu. See pole väga traditsiooniline, vanasti sõideti saaniga, aga minu meelest on see vahva. Ma ei ole mingi suur konservatiiv ega arva, et kõik peab olema nii nagu 1000 aastat tagasi.