/nginx/o/2021/11/30/14232897t1h5ace.jpg)
Advendiõhtul jalutasin mööda looklevat lumist külateed, mida sahad polnud veel läbinud. Loojangust oli möödas pea poolteist tundi ja kuigi hämarus oli võimust haaramas, polnud pime. Jalge all kahisev ja krudisev lumi valgustas kogu maastikku ja tihe sadu, mis aina näkku paiskus, ergutas meeli. Arvata on, et jahedus ja lumi ei istu kõigile, kuid minu jaoks avab see rohkelt uusi võimalusi, mida lumetul ajal nautida ei saa. Olgu selleks või veidi helgemaks muutuvad puistud.