Siseveekogude jääle minekule pandi veto

Siseveekogude jääle minek on ajutiselt keelatud, sõnakuulmatuid võib oodata märg haud, paremal juhul väärteomenetlus. Foto: Mailiis Ollino

Tänasest kehtib kõikjal Eestis siseveekogude jäälemineku keeld, ennetamaks veeõnnetusi ja säästa inimelusid.

Novembri lõpp tõi kaasa püsivad miinuskraadid ja siseveekogudele tekkis jää. Esimene jää tekitab elevust nii suurtes kui väikestes: lapsed kipuvad minema kinnikülmunud veekogudele mängima, täiskasvanutes tärkab aga kalapüügisoov, sest käegakatsutavaks muutuvad need kalastuspaigad, mis seni olid raskemini ligipääsetavad.

“Viimane nädal on peale külmakraadide pakkunud ohtralt lund ja lumevaip on kogu Eestis võrdlemisi paks. See loob mulje, et talv on kõigi sellega kaasnevate rõõmudega kohal. Paraku on kiirelt maha sadanud lumi petlik ja jääkaas on veekogudel veel väga õhuke,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Jääl on ohutu käia, kui selle paksus ulatub kõikjal veekogul ühtlaselt vähemalt kümne sentimeetrini. Praegu on jääkaas enamasti vaid mõne sentimeetri paksune. “Paiguti võib jääl paksust olla küll rohkemgi, kuid ohutu ja tugeva jää moodustumine võtab veel aega. Selleks aga on vaja veel külmakraade ja veidi kannatust,” lisas Virkala ja selgitas, et kui järgmised nädalad toovad jätkuvalt miinuskraade, on lootust, et peagi saab jääle minna läbivajumist kartmata.

Inimesed kipuvad unustama õhukese jääga kaasnevaid riske. Seetõttu tuleb eksperdi sõnutsi talvine veeohutus kindlasti meelde tuletada ja lapsevanematel tasub teha selgitustööd lastele, et nood mõistaksid esimese jää ohtlikkust.

Kuna jääaluse vee temperatuur küünib kõigest paar kraadi üle nulli, on alajahtumine õnnetuse korral kiire tulema. Täiskasvanud inimene peab sellistes oludes vastu kümmekond minutit, laps kaotab nii külmas vees teadvuse veel varem.

Meeles tasub pidada, et ohutus algab igaühest endast ja ohutust aitab tagada teadlik ja ettevaatlik käitumine.

“Kui näete lapsi või teisi uudishimulikke habrast jääkaant katsetamas, tasub kindlasti vahele astuda, selgitada kaasnevaid ohte ja kehtivat jäälemineku keeldu,” innustas Virkala inimesi panustama sellesse, et varatalviseid veeõnnetusi juhtuks võimalikult vähe.

Nende suhtes, kes lähevad jääle keelust hoolimata, on võimalik algatada väärteomenetlus.