/nginx/o/2021/12/03/14238311t1h4b2d.jpg)
Uuringutest on selgunud, et isegi kümme ühist mänguminutit päevas aitab isal-emal luua lapsega parema suhte kogu eluks. Samuti arendab mängimine loovust ja enesejuhtimise oskusi. Kusjuures mängu peab laskma juhtida lapsel. Selliste tarkuseterade levitamiseks alustas tervise arengu instituut novembris kampaaniat sõnumiga “Lase lapsel juhtida!”
Lastevanemate koolitaja, psühholoogi ja pereterapeudi Kärt Kase selgitust mööda on kampaania eesmärk teadvustada vanematele lapsega koos mängimise, eelkõige lapse juhitud mängu tähtsust. Vanemad kuulevad pidevalt, et nad peavad olema lastele õpetajad, et nende võsukesed saaksid lasteaias, koolis ja elus hästi hakkama. Selle tulemusena püüavad nad juba kahe- või kolmeaastasi lapsi õpetada, panna faktidest ja seostest aru saama ning harjutavad koos lugemist ja kirjutamist.
“Levinud on veendumus, et mängimine on see, mida lapsed omavahel teevad. Seda mõtteviisi on ühiskonnas väga raske muuta, kuna suurt rõhku pannakse välisele edukusele, näiteks: millises koolis laps käib, kui kõrgel ametikohal vanem töötab või kui palju teenib,” tõdes Kase.
Seega ei tasuks karta ega tunda piinlikkust, kui issid peavad ootamatult istuma juuksurisalongi toolile või emmed tõmbama piraadimütsi pähe.
Kärt Kase, pereterapeut
Õpetaja rolli võtmist võib täheldada lapsega mängides, kui ema või isa õpetavad, kuidas puslet kokku panna, maja ehitada või värviraamatus pilte värvida. Alanud teavituskampaania julgustab lapsevanemaid mängu käigus juhendaja rollist loobuma, et lasta lapsel ise eri tegevust välja mõelda ja protsessi juhtida.
“Laps õpib kõige paremini just katsetades. Vanema pidev sekkumine ja parandamine vähendab lapse soovi olla loov ja julge,” põhjendas Kase lapse juhitud mängu vajalikkust. “Seega ei tasuks karta ega tunda piinlikkust, kui issid peavad ootamatult istuma juuksurisalongi toolile või emmed tõmbama piraadimütsi pähe, et papist laeva tüürida.”
Peale arengu loob lapse juhitud mäng lapse ja vanema vahel vundamendi, mis aitab läbi keerulisematest aegadest, nagu näiteks teismeliseiga võib olla.
Oluline pole mängu sisu, vaid see, et vanem veedab lapsega aega ja järgib tema initsiatiivi, tunnistades järeltulija soove.
Kampaania veebilehelt tarkvanem.ee leiab praegu lisainfot lapse ja vanema koosmängimise tähtsuse kohta. Samuti saab sealt nõuandeid, juhiseid ja ideid, kuidas lapsega mängida. Näiteks on seal kalendrileht “Lapsega mängimise kuu”, mille saab välja trükkida ja kuhu laps saab joonistada ema-isa kiituseks tunnustava märgi, kui kümme minutit päevas koos mängitud.
Olge lapsele tähelepanelik heakskiitev publik ja nautige protsessi.
Tunnustage ja õhutage lapse ideid ja loovust igasuguse kriitikata.
Julgustage last ise oma probleeme lahendama ja ohjeldage oma abistamissoovi.
Kirjeldage sõnadega, mida näete last mängu ajal tegemas. Teisisõnu, olge kui spordikommentaator. Nii arendate tema kõne- ja eneseväljendusoskust, aga aitate tal ka oma oskustest ja edusammudest teadlikumaks saada.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)