Arheoloog Mati Mandel ⟩ Leidsin kodu trepi alt katkuhaua

Jaani-­Aadu talu peremees Mati Mandel hakkas laudamüürile ehitatud eluhoone ukse ette treppi tegema ja avastas ligemale 300 aastat tagasi katku surnud pere säilmed. Foto: Larissa Mandel

Peanse küla elanikud Larissa ja Mati Mandel olid vaimustuses iidsest Jaani-Aadu talukohast, mille nad kuulutuse peale soodsalt ostsid. Neid ei häirinud, et elumajast polnud suurt midagi alles ja pool laudakatust paekivimüüride vahele maandunud. Varsti oli hoonel uus katus peal ja ühes otsas mugav ela­mine üles löödud. Ja siis hakkas õhtuti raamatu seltsis istunud naine kuulma, kuidas keegi koputab uksele või aknale. Teisest toast ­jalule aetud mees kuulatas ka – ei midagi, uuris ümbrust – ei ­kedagi.

Lehekuus 2015 hakkas Mati tegema elamisele uue ukse ette treppi, lükkas süvendit kaevates labida maasse ning leidis inimkolba, siis teise. Hiljem kirjutati ajalehes, et isegi maailma mastaabis on erakordne, et arheoloog leiab omaenda koduõuelt matmispaiga. Muinsuskaitseamet ­lubas tal leiukohta lähemalt ­uurida, appi tulid sõbrad. Poole meetri sügavuselt kunagise lauda seina äärest andis kaevamine välja neli skeletti, kaks täiskasvanu ja kaks lapse oma. Luude uuringust, mille tegi antropoloog Raili Allmäe, selgus, et säilmed on üle 300 aasta vanad, pere oli surnud katku, mis niitis inimesi Põhja­sõja ajal ja järelgi nagu loogu.Arhiive ja kirikuraamatuid uurides leidis arhivaar Kalev Jaago kirje, mille järgi olid ühishauas Andruse Mihkel, tema naine, poeg Heinrich, ristitud 1699, ja tütar Ann, ristitud 1703. Naise säilmete juures oli nartsu meenutav rahakott Karl XII aegse mündiga ja väike sõlg. Need leiud on Tallinnas ajaloomuuseumis.

Jaani-Aadu peremehe alga­tusel maeti säilmed Karuse ­surnuaeda. Talituse pidas kirikuõpetaja ja kalmu tähistab Läänemaale omane kivist ratasrist teabega, et seal puhkavad Leti talu inimesed.