:format(webp)/nginx/o/2021/12/07/14246415t1h4a91.jpg)
Veel mõni nädal tagasi ei osanud oodata, et detsembri algul kukub termomeetrinäit paarikümnest miinuskraadist allapoole. Krõbedad ööd ja niisked tuulega päevad on lume jalge all krudisema pannud. See loob helimaastiku, mis paitab küll kõrvu, kuid lindudele-loomadele ligi hiilida ei lase. Läheneva krudina tõttu on jääservalt pagenud nii vesipapid kui vett jooma tulnud rasvatihased.
Peale lume ja külmakraadide on mind üllatunud seegi, kui kiiresti on siseveekogud jääkaane saanud. Mõnel talvel võtab nende jäätumine nädalaid. Lahtiste lõikude lähedal on puudel-põõsastel selle krõbedaga ilusad valged härmakasukad ja mõnes paigas keerlevad lahtises vees kümned pannkooke meenutavad jäätaldrikud, mis päevadega end ülejäänute külge poogivad ja veekogu kinni kaanetavad.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
/nginx/o/2021/12/07/14246417t1hdda5.jpg)