Vambola Paavo ⟩ Nii nad välja suretavad …

Valitsuse kärpekava paneb mitmed valdkonnad raskete valikute ette. Foto: Arvo Meeks

Ajal, kui Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis üle ­kaheksa protsendi, räägime üha häälekamalt kärpimisest. Tuleb kokku hoida. Paraku toimub iga kokkuhoid millegi ja kellegi arvelt. Kahetsusväärselt satuvad esimesena löögi alla kõige väetimad ja maal elavad inimesed.

Viimaste nädalate avaldused kõrgete riigiametnike suust panevad sügavalt mõtlema ja ­tekitavad nõutust. Koristame teede äärest prügikastid, kuna nende tühjendamine läheb kalliks. Teeääred hakkavad uuest aastast uppuma sodi ja sopa sisse – tühja sellest. Säästa on vaja!

Muudame inimesed sunnismaiseks, sest ­bussivõrku tuleb kärpida. Esialgu käib jutt liinimahu vähendamisest kahe protsendi võrra. Tegelik number selguvat hiljem ja välistatud pole suurem kokkutõmbamine. Keegi pealinnas ei mõtle, kuidas maainimene, kellel pole autot ja kellele buss on ainus liiklusvahend, pääseb vallakeskusesse või linna.

Tulevast aastast lüheneb politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindusbüroode lahtiolekuaeg. Juba praegu võetakse osas maakonnakeskustes dokumenditaotlusi vastu kolmel päeval nädalas. Taas ei tule Tallinnas keegi selle peale, et inimene vajab ühel päeval uut passi või ID-kaarti. Kuidas ta seda taotleb, vaadaku ise. Sõidab maakonna ühest otsast Pärnusse ja kulutab selleks terve päeva. Samal ajal puudub garantii, kas päevaga saabki asjad korda. Ametnikud soovitavad kasutada elektroonseid kanaleid. Noor teeb taotluse internetis, aga vanem inimene jääb hätta. Ootab ära koju tuleva lapselapse, kes ajaks asjad veebi kaudu korda. Kui kõrvalises maakohas pole internetti, kuna riik ei ole viimast kilomeetrit kiiret püsiühendust valmis ehitanud, ei ole arvutistki kasu. Viimases hädas võib sõita Lääneranna vallast Pärnu või sootuks mõnda pealinna teeninduskeskusesse. Kütus ja bussipilet maksavad omajagu.

Linnriik Tallinn reklaamib valimispropagandas tasuta ühistransporti, kuid see on mõeldud rikkale pealinlasele. Maakas peab bussi või trammisõidu eest Mustamäele PPA teenindusbüroosse sõidu eest maksma täie rauaga.

Riik veeretab aina enam kohustusi enda õlult teiste kaela. Selle peale kerkib küsimus: kas inimesed on riigi või riik inimeste jaoks? Õhukeseks lihvitud riik ei ole kokkuvõttes jätkusuutlik. Kõige taustal toidame kõrgete palkadega paisuvat ametnike armeed. Näiteks annab majandusministeeriumi koduleht teada üle 270 töötajast. On analüütikud, spetsialistid, nõunikud, seitse asekantslerit. Poole neist võiks julgelt lahti lasta ja rahaline võit oleks märgatav. Siis jaguks raha teehoiuks, PPA teenindajatele maksmiseks, päästjatele palgatõusuks.

Riigikogu esimees räägib maakonnavisiitidel, kui kurb tal on, et elanikud suurematest keskustest eemal on jäänud unarusse, ja peab tegema kõik, et elu säiliks väljapool Tallinna, Tartut ja Pärnut. Ilus jutt, mis kahjuks sõnadeks jääbki.

Bussiliinide sulgemine, postkontorite kadumine, koolide kinnipanek, teenuste viimine suurematesse keskustesse on viimase viie aastaga aina hoogu saanud. Valitsus teeb kõik, et elu maal välja suretada.