P, 3.07.2022

Taskuhääling ⟩ Kas ühepuulootsiku ehitamine on jõukohane naistelegi?

Pärnu Postimees
Kas ühepuulootsiku ehitamine on jõukohane naistelegi?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui vanasti veeti haabjaga lapsi kooli, siis meie kaasajal tehakse sellega vaid lõbusõitu.
Kui vanasti veeti haabjaga lapsi kooli, siis meie kaasajal tehakse sellega vaid lõbusõitu. Foto: Elmo Riig

Seekordses Pärnu Postimehe taskuhäälingu saates “Sõnu ei söö” vestlesid Pärnu Postimehe ajakirjanik Merle Rallmann ja Soomaal loodusturismi arendaja ning ühepuulootsiku ühingu vabatahtlik Aivar Ruukel Soomaa ühepuulootsikust ehk haabjast. Põhjuseks märgiline sündmus: nimelt kanti teisipäeval ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soo­maal Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (ingl k UNESCO) kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Haabjat ei valitud ülemaailmse ühenduse nimekirja mitte niisama. Vanadel aegadel oli lootsik sagedaste üleujutustega ja jõerohke Soomaa elanike ainus liikumisvahend, millega sõideti nii kooli, poodi kui kirikusse, veeti heina ja lambaid.

Haabjaehituskultuur on katkemata elus püsinud tänini. Endisaegsete meistrite oskused on tänapäeval inimestel, keda võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Üks neist on 15 haabja valmimisel kaasa löönud saatekülaline, kellega puhuti juttu nii haabja ehitusest, ajaloost, muudest sedasorti veesõidukitest mujal maailmas kui sellestki, milline puu haabjaks paslik on ja kas puulangetamisele eelneb mõni kombetalituski.

Soomaa loodusturismi arendaja ning ühepuulootsiku ühingu vabatahtlik Aivar Ruukel ja Pärnu Postimehe ajakirjanik Merle Rallmann rääkisid ühepuulootsiku ajaloost, ehitusest ja tulevikust.
Soomaa loodusturismi arendaja ning ühepuulootsiku ühingu vabatahtlik Aivar Ruukel ja Pärnu Postimehe ajakirjanik Merle Rallmann rääkisid ühepuulootsiku ajaloost, ehitusest ja tulevikust. Foto: Grete-Liisa Sihver

Saatest saab teada sedagi, milliseid tööriistu lootsikuehitusel kasutatakse, kaua veesõiduki valmimisele aega kulub, kui palju Soomaal praegu üldse haabjaid on ja mis kasu võiks UNESCO nimistusse pääsemisest kogu piirkonnale tõusta.

Kui vanasti veeti haabjaga lapsi kooli, siis meie kaasajal tehakse sellega vaid lõbusõitu.
Kui vanasti veeti haabjaga lapsi kooli, siis meie kaasajal tehakse sellega vaid lõbusõitu. Foto: Elmo Riig
Märksõnad
Tagasi üles