N, 8.12.2022

Ameerika vahetusõpetaja valis oma elu esimeseks välisreisiks Eesti

Helen Clark
, Reporter
Ameerika vahetusõpetaja valis oma elu esimeseks välisreisiks Eesti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nii mõnigi siinne tava, mida ameeriklanna Olivia LeBlanc on Pärnu ühisgümnaasiumi õpilastelt kuulnud, on tulnud naisele suure üllatusena.
Nii mõnigi siinne tava, mida ameeriklanna Olivia LeBlanc on Pärnu ühisgümnaasiumi õpilastelt kuulnud, on tulnud naisele suure üllatusena. Foto: Mailiis Ollino

Noormehe hääl teatab valjult klassinurgast, et igal aastal palkab nende pere ühe ­vana mehe jõuluvana mängima ja kinke ­jagama. Teine mainib, et neil süüakse verivorsti, vaadatakse ­telerist filmi “Üksinda kodus” ja võimalusel kihutatakse autoga jääl, külg ees. Kolmanda õpilase peres on aga tavaks saanud ­valida maakaardilt juhuslik riik, mida jõulupühade ajal külastada.

Ameerika vahetusõpetaja, 22aastase Olivia LeBlanci suu­nurgad kerkivad Pärnu ühisgümnaasiumi 10. klassi tunnis õpi­laste jõulutraditsioonide juttu kuulates kergelt ülespoole.

Eesti mõjub USA idarannikult Pittsburghist pärit inglise keele vahetusõpetajale heas mõttes kultuurišokina: tegu on tema elu esimese reisiga väljapoole kodumaad. Uute tavade ja maitsetega on LeBlancil aega harjuda olnud vaid kolm kuud.

“No kust te selle vana mehe küll leiate, kes jõuluvana mängib?” uurib LeBlanc õpilastelt ­küsival ilmel. Tema kodumaal sellist kommet ei ole.

Isegi see, et Eesti õpilased jõulude ajal nii palju maailmas reisivad, on Ameerikas LeBlanci sõnutsi mõeldamatu. Vahemaad on pikad ja kodumaisedki ringsõidud jõulude ajal üsna harul­dased. “Aga siin teatab õpilane nagu muu seas, et läheb kolmeks päevaks Norrasse!” imestab külalisõpetaja, keda on ka üllatanud filmi “Üksinda kodus” erakordselt suur populaarsus siin mail. “See on nii naljakas, et kõik peavad ­seda oma lemmikuks jõulu­filmiks. Vähemalt poole õpilaste vastustest selgus, et nad on fännid,” muigab LeBlanc.

Õpetaja ütleb, et vaatas menufilmi hiljuti telekast isegi, kuid tunnistab, et Ameerikas ei ole kunagine kassahitt enam kaugeltki niisama populaarne kui Eestis. “Aga eks ta ole hea film, mis kuulub jõulufilmide klassikasse,” märkis LeBlanc.

Tunnis palus LeBlanc õpilastel ühe ülesandena mõelda, millise uue püha nad võimalusel ise looksid. Muude ideede seas käidi välja saunapüha. “Mulle see idee väga meeldib,” kiitis õpetaja.

Eestlaste saunaarmastusega oli õpetaja juba kursis, ent saunamõnusid polnud ta veel omal ­nahal järele proovinud. “Mul on tegelikult plaanis juba sel pühapäeval saun ära katsetada,” poetab LeBlanc. Ameerikas on saunad tema sõnutsi küll olemas, ent enamasti vaid spaade ja jõu­- saa­lide kõrval. Kodudest sauna ­naljalt ei leia.

Ameeriklanna Olivia LeBlanc annab Pärnu ühisgümnaasiumis abiõpetajana ­inglise keele tunde.
Ameeriklanna Olivia LeBlanc annab Pärnu ühisgümnaasiumis abiõpetajana ­inglise keele tunde. Foto: Mailiis Ollino

LeBlanc on olnud julge proovima kohalikke maitseidki. Verivorsti vitsutas ta esimest korda juba paar nädalat tagasi. “Ma ei mäleta, kas ma sülti olen proovinud ...” püüab ta meenutada. Igaks juhuks palus LeBlanc delikatessi nime paberile kirjutada, et hiljem poest läbi käies seda prooviks osta.

LeBlanc tunnistab, et on ­Eesti õpilaste hea inglise keele oskuse üle meeldivalt üllatunud. “Ehk mängib siin oma osa ingliskeelse sotsiaalmeedia kasutamine, sarjade ja filmide vaatamine,” mõtiskleb ta.

Enamik täiskasvanuidki, kellega külaline on siin mail kokku puutunud, on inglise keelt hästi osanud. “Palutakse vabandust oma halva keeleoskuse pärast, aga kui rääkima hakatakse, saan kõigest ideaalselt aru,” kinnitab ta.

LeBlanc leiab, et inimestele tuleks anda võimalus võõrkeeli praktiseerida ja ega see enesekindluski siis tulemata jää. “Ehk ongi minu töös kõige raskem osa õpilaste rääkima julgustamine, sest õpib just proovimise ja eksimise kaudu,” nendib ta.

Kodumaal psühholoogikraadi omandanud LeBlanc sattus Eestisse tänu USA valitsuse haridusvahetusprogrammile Fulbright, mille eesmärk on kultuuri- ja ­haridusvahetuse kaudu soodus­tada rahvaste vastastikust mõistmist. “Ma ei teadnud Eestist ­enne vahetusprogrammi sihtkohti ­uurides suurt midagi,” avaldab Le­Blanc. Mida rohkem ta aga Maarjamaa kohta uuris, seda kindlamaks muutus veendumus, et soovib just siin üheksa kuud vahetusõpetajana veeta.

LeBlanci selgitust mööda pakub Eesti talle huvi eelkõige seepärast, et meie haridussüsteem erineb paljuski Ameerika omast. “Ameerikas sõltub hariduse kvaliteet eelkõige lapsevanemate rahakotist,” tunnistab ta. LeBlanci sõnutsi kannatab õpingute kvaliteet sageli just piirkondades, kus elavad madalama sissetulekuga inimesed. “Eestis on kvaliteetne haridus peaaegu kõikjal tasuta, samuti pakutakse tasuta kooli­toitu,” kiidab ta.

LeBlanc nendib kurval toonil, et Ameerikas ei ole hea haridus kahjuks kõigile õpilastele enesestmõistetav. “Kuna soovin ka tulevikus haridusvallas töötada, on see teema mulle väga südame­lähedane,” selgitab ta. Sestap ­ongi vahetusõpetaja võtnud missiooni leida uusi ideid ja lahen­dusi, kuidas muuta kvaliteetne haridus kõigile kättesaadavaks.

Märksõnad
Tagasi üles