Minimalism: elu asjadega, mis toovad õnne

Pärnakas Liis Kirch räägib, et tema minimalistlikult elav viieliikmeline pere ei lähe kaasa iga trendi ega hullusega, ehk tarbitakse vaid vajalikku, taaskasutatakse, laenatakse või vahetatakse. Foto: Mailiis Ollino

Mu kodu on mustvalge. Nagu mu garderoobki. Minu põrandalt ei leia mitte ühtegi tolmurulli. Köögipindadelt ei ühtegi moosiplekki ega saiapuru. Mul pole autot. Ma ei reisi ega osta uusi asju. Ma ei tee kingitusi. Ma ei tekita prügi: vähemalt mitte nii palju kui teised. Ma ei mõtle tähtsusetuid mõtteid.

Sõna “minimalism” kuuldes kerkib silme ette tihti just selline pilt: vähe esemeid, valged seinad ja tihti inimesele ebaloomulik ­steriilsus. Tänavu ilmavalgust näinud raamatu “Minimalism. Vähem on parem” autor ja rahatarkuse edendaja pärnakas Liisi Kirch lükkab mitu selle elustiili ümber tiirlevat müüti ümber. “Et kodu on ideaalses korras … Mul on kolm väikest last,” naljatab naine. “Meie viieliikmelisel perel on auto – üks. Põhjus selleski, et vanavanemad elavad metsas,” selgitab Kirch, juhtides oma ­näidetega tähelepanu sellele, et minimalistlik elustiil on selle ­elaja nägu.

Minimalismi kuus tahku

1. Rohkem vaba aega ­tegelda väärtuslikemate tegevustega, sest aeg ei kulu koristamisele ega poodide kammimisele.

2. Rohkem energiat tegelda asjadega, mis loevad.

3. Rohkem ruumi omaenda kodus annab lisavõimalusi puhkamiseks, lõõgastu­miseks, enda harimiseks, lastega tegelemiseks. Võib selguda, et inimene vajab väiksemat elamispinda, kui ta arvab. See omakorda võib säästa aega, energiat ja raha.

4. Rohkem raha investeerimiseks või elamusteks.

5. Parem emotsionaalne ­tasakaal, sest rohkem aega ja ruumi ning majanduslik kindlustatus vähendavad stressi.

6. Väiksem jalajälg, sest ­inimene tarbib vähem, saates nii tootjatelegi sõnumi, vähendamaks plastprahi ­kogust.

Andmed: Liisi Kirch