Kihnlased pühendavad tuleva aasta kalendri Sorgu saarele

Lõikuskuu ehk augusti pilt on kalendris Tooma Vilmast, kes elas Sorgu saarel kaks talve ja tõi siin ilmale poja Olevi. Pildistas Kasõ Mark. Foto: Mailiis Ollino

Sorgu saare esmamainimine jääb 1570. aastasse, mil Inglismaal trükiti merekaardile neli Liivi ­lahe saart: Ruhnu, Kihnu, Manija ning Sorgu. On mõistetav, miks Riia ja Pärnu vahel merd kündnud laevnikud joonistasid oma logiraamatus kõige pisema saare kõige suuremaks ja andsid talle nimeks Sorgholm.

Skandinaavlastele, sakslastele, flaamidele, brittidele tähendas sorgh muret, leina, surma ja holm saarekest. Hädaohtlikud on Sorgu ümbruse karid siiani.

Kuidas teisiti saidki Hansateel seilajad tollal üksteist hoiatada, sest öötuledega viipemajakad kerkisid Liivi lahe väravates ­Kolkas, Sõrves ja Ruhnus alles 1646. aastal.