Jüri Jaanson ⟩ Väiksema sissetulekuga inimestele tuleb elektrihinna tõus tasandada

Riigieelarve põhieesmärkide ja prioriteetidena näeb valitsus ­esmalt kiiret COVID-19-pandeemiast väljumist ja ühiskonna taasavamist. Foto: Arvo Meeks

Järgmise, 2022. aasta riigieelarve on valmis ja riigikogus vastu võetud. Kui kolm aastat tagasi pidin samal teemal kirjutades tolleaegse eelarve hindama viimsepäeva omaks ja vahepeal muutust polnud, siis tuleva aasta oma võin kunagise tippsportlase vaatenurgast sihtides nimetada järjepidevuse rajale tagasipööramise ja vormiajamise eelarveks.

See on eelarve, mis seab ­paika pikaajalised sihid, loob tulevikuks võimalusi ja parandab olnut, aga mis siiski esimese korraga kõike olulist ei suuda.

Algaval aastal saab riik kulutada 13,64 miljardit ja plaanib ­tuludena saada 13,13 miljardit eurot. Riigieelarve tulude maht tuleb 17 protsenti suurem kui käesoleval aastal koos lisaeel­arvega. Investeeringuid teeb riik uuel aastal 716 miljoni euro eest, seda on 250 miljoni võrra rohkem kui tänavu. Seega kasvab riik tuleval aastal kenasti ja saab ühiskonda panustada märksa rohkem kui seni. Oma osa on siin majanduse üldisel kiirel kasvul.