Süüdistaja ja kaitsja peavad Lihula mõrvari karistuse üle tulist võitlust

Lihula tulistaja Mikk Tarraste palus Tallinna ringkonna­kohtu istungi alguses luba kannatanute poole ­pöörduda. Kannatanud keeldusid. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Sellest on veidi üle seitsme kuu, kui kohtunik Rubo Kikerpill Pärnu maakohtu otsuse teatavaks tegi. Mikk Tarraste on silmanähtavalt alla võtnud. Valge kampsun, mida Lihula tulistaja kandis kolme kuu vältel suvepealinnas Kuninga tänava kohtumajas, on asendunud rohemusta ruudulise pintsakuga.

Tarraste kaitsja Rünno Roosmaa on aga üleni mustas. “Pidasin õigeks panna selga musta särgi,” tunnistas vandeadvokaat järgmisel päeval ajakirjanikule telefonitsi. “Ei olnud ju pidupäev.”

Isegi kui Tarraste pääseb teises kohtuastmes eluaegsest vangistusest – mis on kogu aeg olnud mõrvari ja tema kaitsja eesmärk –, pole Roosmaal tõepoolest sobiv rõõmustada. Nii nagu kogu ühiskond, mõistab temagi väga hästi, kui jõhkra kuriteo ta kaitsealune on korda saatud ja milliseid kannatusi see mees on väga paljudele inimestele tekitanud. Roosmaa on aga proff. Ta teeb oma tööd ja kaitseb Lihula tulis­tajat ­lõpuni välja. Ja teeb seda innuga.

Niisama pühendunult töötab prokurör Gardi Anderson. Selle nimel, et Tarraste veedaks türmis kogu oma edasise elu. Vähemaga ei lepi ükski kannatanugi, kelle poole pöördumiseks püssimees Tallinna ringkonnakohtu istungi alguses luba küsib. Ta tahab neilt vabandust paluda.

Saalis on Tarraste mõrvatud Lihula apteekri Ülle Heinveri kaks tütart ja väimees ning mõrvatud mootorratturi Virgot Rägastiku ema advokaat.

​“Üpris raske oli seal (ring­konnakohtus, L. H.), võib-olla maakohtus polnudki nii raske,” tõdes Siret Kesküla. “Ikka mitu korda tuli nutt peale.”

Kurvad mälestused tungisid taas esile.