Koduotsija ⟩ Põrgust pääsenud väike Sally igatseb rahulikku kodu

Kuueaastasele Sallyle sobib rahulik kodu, kus ei ole väikesi lapsi. Foto: Pärnu loomade varjupaik

Detsembri alguses võõrandas põllumajandus- ja toiduamet Sillamäe korterist 94 väikest koera, kellest 56 toodi Pärnu loomade varjupaika kosuma. Teiste hulgas jõudis siinsesse pelgupaika kuueaastane Sally, kes sellest nädalast valmis uude koju minema.

Ida-Virumaa kutsikavabrikus paljundati raha teenimise eesmärgil chihuahua-laadseid koeri. Seda tõugu meenutab Sallygi.

Sallyle sobib rahulik, hooliv ja armastav kodu, kus ei ole väikesi lapsi. Koer on varjupaigas kiibistatu, steriliseeritud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje, samuti on talle tehtud hammaste hooldus.

Koeraga tutvumiseks tuleb täita sooviavaldus kodulehelt www.varjupaik.ee või helistades numbril 524 6705.

Kuna varjupaigal pole hiljem võimalik loovutatud looma kodu kontrollida, peab taustakontroll seda põhjalikum olema. Seetõttu valitakse uut omanikku hoolikalt. Eelistatakse inimesi, kel on kogemus seda tõugu või päästetud koertega, aga see pole eeltingimus.

Sillamäe kutsikavabrikust päästetud chihuahua-laadne kutsa on valmis uude koju minema. Foto: Pärnu loomade varjupaik

Ahmisid toitu nagu tolmuimejad

Pärnu loomade varjupaiga juhataja Seyle Jussi sõnutsi saavad kutsikavabrikud toimida seni, kuni on turgu ehk ostjaid.

Paarsada või 100 eurot odavam kutsikas tuleb sageli loomade heaolu arvelt. “Eesmärk on toota müügiks maksimaalselt loomi, seejuures nende tervis, elamistingimused ja heaolu paljundajaid ei huvita ning sellele ei kulutata,” rääkis Juss. Sillamäelt saabunud koerad olid alatoitunud ja veepuuduses ning varjupaigas söögikausse ette saades asusid kõik aplalt sööma.

Tõukoera ostu soovi korral soov tasuks end enne teemaga kurssi viia. “Aus kasvataja annab alati kaasa tõutunnistuse, seda ei saa tagantjärele vormistada, kui on soovi, ja see ei maksa palju,” täpsustas varjupaiga juht. Tõuloomaga saab tavaliselt kaasa ka veterinaarse europassi, veterinaararsti tervisetõendi ja kasvatamisjuhendi.

Tõsiselt võetav ohu märk on, kui looma kasvataja soovib tõutunnistuse eest saada suurt summat, sest see maksab kasvatajale vaid 15 eurot vormistamise tasu. “Kui tõutunnistust pole, siis enamasti ei ole vanemad vaimse või füüsilise tervise poolest aretusse sobivad või on nad juba ise segaverelised,” selgitas varjupaiga juht.

Tõutunnistus ja europass

Jälgida tuleb, millist tõutunnistust kaasa pakutakse – vahel võib saada sellise dokumendigi, millega hiljem midagi teha pole. “Kui ei tea, milline tõutunnistus välja näeb, küsige abi tõuühingust või Kennelliidust,” soovitas Juss ja rõhutas, et looma europass pole tõutunnistus. “Seda väljastab iga veterinaar ja see täidetakse ütluste põhjal.”

Aus kasvataja ei anna Jussi jutu järgi oma kutsikaid üle kusagil kohvikus, bensiinijaamas või parklas. Ostja peaks huvi tundma, mis keskkonnas tema tulevane pereliige kasvab. “Vaadata ei tasu seda, kas kasvataja kodus on keegi näksinud tapeeti või parketil küüne jäljed. See on pigem positiivne ja tähendab, et loomad liiguvad kodus vabalt ja on pereliikmed.”

Pere lemmiku valimine on alati emotsionaalne. “Sõpra tahaks kohe ja väiksena on nad kõik nii armsad,” tõdes Juss. Siiski, kui miski tundub kahtlane, tasuks võtta mõtlemisaega ja uurida lisa.