Lõppenud 2008. aasta oli siseturvalisusele edukas, see oli säästetud elude aasta. Tulekahjudes, liiklus- ja tööõnnetustes, uppumise ja muude õnnetuste tõttu kaotab igal aastal elu rohkem kui poolteist tuhat Eesti elanikku. Kõik nad väärisid elu.
Jüri Pihl: Edukas aasta, elude aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie iive on viimased pea paarkümmend aastat negatiivne, sünde on olnud tuhandetes vähem kui lahkujaid. Seda enam on iga ärahoitud surmajuhtum võit, aga ka tööülesanne Eesti riigile, mille nimel pingutada. Riik saab hästi hakkama, kui õnnetusi on vähe ning hukkunuid ja vigastatuid minimaalselt.
2007. aasta alguses näitasid kõik märgid, et olukord muutub hullemaks. Selleks hetkeks oli avalikkuses, ka poliitikakujundajatel ja otsustajatel, kujunenud arusaam, et liikluskultuur tekib iseenesest kunagi kaugemas tulevikus ja hukkunute kasvav arv on paratamatus.
Siseministrina tööle asudes seadsin eesmärgiks sellise hoiaku muutmise, sest liiklusohutuse ja -kultuuri parandamiseks on riigil palju võimalusi. Riik peab igal juhul pingutama, et inimeste elu ja tervist säästa.
Liiklusturvalisuse tagamisel on olulised kolm tegurit: liikluskultuur, hea infrastruktuur ja hästi korraldatud liiklusjärelevalve. 2007. aasta suve hakul analüüsisime liiklusõnnetustes hukkumiste põhjusi ja arutasime, kuidas oma ressursse paremini kasutada.
Peamised probleemid liikluses on suur kiirus, joobes juhtimine ja turvavarustuse mittekasutamine ning nende rikkumiste piiramisel on võtmetähtsusega just tõhus liiklusjärelevalve. Otsustasime, et politsei töös tuleb liiklusrikkumiste avastamisele suuremat tähelepanu osutada, ja selleks suunasime senisest oluliselt rohkem ressursse liiklusjärelevalvesse.
2008. aastal jätkas politsei head tööd ja selle tulemusena kaotas liiklusõnnetustes elu “vaid” 132 inimest. See on parim näitaja alates 1952. aastast, kui hukkunuid oli 119. Vigastatuid oli lõppenud aastal 2361, mis on 2007. aastaga võrreldes 910 võrra vähem.
Nende tulemuste juures võin igale skeptikule ja kriitikule silma vaadata ja öelda, et tehtud otsused on olnud õiged. Meie liikluse intensiivsus on jätkuvalt kasvanud ning hukkunute ja vigastada saanute arvu kiire vähenemine tõendab, et oleme teinud õiged valikud oma liikluskeskkonna turvalisemaks muutmisel. Kindlasti peab tunnustama meie inimesi, eriti autojuhte, kes on muutunud oma liikluskäitumises ohuteadlikumaks ja seaduskuulekamaks ning tulnud politseile appi võitluses kihutajate ja roolijoodikutega.
Oleme jooksvalt analüüsinud liikluses toimuvat ja otsinud lisavõimalusi, kuidas tulevikus liikluses vigastatute ja hukkunute arvu veelgi vähendada. Koostöös justiitsministeeriumi ja riigikogu õiguskomisjoniga oleme sihikindlalt tegelnud seaduste täiendamisega.
2008. aasta lõpul muutis parlament liiklusseadust, mis toob mõjusamad karistused ohtlikumate rikkumiste jaoks ja lisavõimalused tõhusamaks liiklusjärelevalveks. Tõenduslike alkomeetrite kasutuselevõtt on oluline samm autojuhtide alkoholijoobe tuvastamisel. Iseäranis oluline muutus on automaatsete liiklusjärelevalve kaamerate kasutamine. See on suureks abiks eelkõige ohtlike kiiruseületamiste vastu alates käesolevast aastast.
Tulekahjudes suutsime edukalt inimeste elu kaitsta. Arvud räägivad enda eest. Kui 2006. aastal hukkus tulekahjudes 164 inimest, oli see number 2008. aastal peaaegu kaks korda väiksem – 89. Esimest korda jäi tuleõnnetustes hukkunute arv aasta lõikes alla saja! Võtmesõnaks on suitsuandur, mis on end tõestanud kui odav ja efektiivne abimees. Ka nendest 89 inimesest oleksid paljud pääsenud tänu suitsuandurile. Jätkame sel aastal suitsuandurite jagamist inimestele ja selle seadme olulisuse tutvustamist.
Loodetavasti õnnestus 2008. aastal murda kahjulik kinnismõte, et riigil, sealhulgas poliitikakujundajatel ja täitevvõimul pole võimalik oma tegevusega turvalisust oluliselt suurendada ja inimelusid säästa. Siseturvalisuses oleme eelmise ja üle-eelmise aastaga tõestanud, et sihipärase tööga võib tuua olulise muutuse paremuse poole.
Loodetavasti on lahti öeldud mõtteviisist, et siseturvalisuse valdkonnast võib suuremate kahjudeta raha vähemaks võtta. Väiksem eelarve tähendab väiksemaid võimalusi töös, mis kajastub hukkunute ja vigastatute arvus, aga ka kuritegevuse kasvus.
2008. aasta head tulemused jäänuks olemata, kui meil tulnuks aasta keskel politseinike ja päästjate koosseise kärpida. Inimeste elu, tervise ja omandi kaitse on eriti oluline just ebastabiilsuse ja tagasilöökide perioodidel, kui riigilt oodatakse rohkem tuge ja kaitset. Raskematel aegadel on siseturvalisuse ametkondade tööl kandvam ja kesksem roll.