Uuring kinnitab: randade suplusvett reostavad rannaveised

Rannaveiseid peeti juba varem reostuse allikaks, kuid senimaani ei olnud see kinnitust leidnud. Foto: Urmas Luik

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi uuring näitas, et Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla ranna suplusvee lühiajalist reostust põhjustavad fekaalid rannaniitudelt, mida hooldavad kariloomad ja mis on merelindude tähtsad pesitsuspaigad.

Juba mitu aastat on terviseameti veeproovid näitanud sagedast rannavee reostust Vana-Pärnu ja Raeküla rannas, kus enamasti käivad kohalikud elanikud. Eelmise aasta lõpul andis amet teada, et kuna Raeküla rannas on vee kvaliteet viiel järjestikusel aastal hinnatud halvaks, tuleb seal suplemine keelata. Enim kasutatavas keskrannas on suplusvee kvaliteet see-eest järjepidevalt olnud väga hea.

Sagedase reostuse tõttu tellis Pärnu linnavalitsus möödunud aasta kevadel TÜ mereinstituudilt uuringu, et selgitada välja, kust reostus pärineb.

Mereinstituudi teadlased analüüsisid läinud suvel 36 Raeküla ranna mereveest võetud proovi. Enterokokkide piirväärtust ületati neljas proovis, millest kaks võeti juulis ja kaks augustis. Kolibaktereid oli üle normi ühes proovis, mis võeti juuli lõpus. Teadlased märkasid, et proovivõtmise eelsel ööl esines tugevaid vihmahooge ja puhus maatuul ning eelmistel päevadel võetud proovides oli bakterite määr tunduvalt madalam.

Pärnu rannaniidule tunginud meri võtab mustuse kaasa ja viib selle lahte.

Vana-Pärnu rannast analüüsiti 36 proovi, millest üks ületas enterokokkide  ja kaks kolibakterite piirnormi, needki võeti augusti keskpaigas. Teadlased täheldasid, et ka 10. ja 11. augustil sadas Pärnus kõva hoovihma.

Keskrannast võeti proove 24 korral ja teadlased ei leidnud neist üheski normist rohkem soole enterokokke ega olibaktereid. Ka terviseameti andmetel ei ületanud piirnorme ükski 2021. aastal keskrannast võetud proov. See-eest 2018–2020 tuli normiületust ette igal suvel vähemalt kord ja peamiselt võeti need proovid augustis. 

Mai rannast analüüsisid mereinstituudi teadlased 21 proovi, enterokokkide sisaldus ületas piirväärtust kolmel korral, kolibakterite sisaldus jäi kõigis proovides normi piiresse. Enim piirnorme ületanud proov pärineb augusti keskpaigast.

Kõige mustem on suplusvesi olnud lõuna- ja läänetuulele avatud Raeküla rannas, Vana-Pärnu ja Mai ranna puhul on sõltuvalt tuule suunast oluline lainetakistus Pärnu muul. Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannale on iseloomulik kitsas liivariba ja väike kalle, merevesi jõuab rannaniidule juba suhteliselt vähese veetaseme tõusu järel.

Tartu ülikooli mereinstituudi uuring kinnitas, et reostus jõudis merevette pärast tugevat vihma. Foto: Urmas Luik

Uuringu aruandes selgitatakse, et uuringuperioodil esinenud kõrge bakterite kontsentratsioon ei ole vees pidev ega püsiv. Järjestikustel päevadel kogutud proovide puhul esineb suur erinevus, mis viitab järsult tekkinud punktreostusele. Kõigis kolmes kohalikus rannas on piirnormide ületamine seotud lõunatuulest tingitud veetaseme tõusuga, mis laugjates randades rannaniiduni ulatub.

Rannaniitudel karjatatakse veiseid ja need on paljude merelindude pesitsus- ja toitumispaigad. Karjatatavatel niitudel on suplusvee kvaliteedinäitajate halvenemine teaduskirjanduse andmetel tavapärane, samal ajal on reostus tugevalt seotud muutuvate loodusoludega. Ehk Pärnu rannaniidule tunginud meri võtab mustuse kaasa ja viib selle lahte.

Ühe lahendusena pakuvad teadlased paigaldada karjatamistarad veekogust kaugemale ja/või tekitada rannaniidu ja liivaala piirile pilliroovöönd. Viimasena mainitu mõjuks omamoodi biopuhastina ja takistaks mustuse suplusveeni jõudmist.

Teadlased soovitavad teha lisauuringud, mis selgitaksid, kui kaua tõusuvee järgne reostus lahes püsib. Samuti aitaks väljaheidete mikrobioloogiline uurimine kindlaks teha, kellelt ja mil määral reostus pärineb.

Pärnu linnavalitsus kavatseb koostöös keskkonna- ja terviseametiga välja selgitada meetmed, millest oleks enim abi, et vältida lühiajalist reostust. Samal ajal ei pea linn rannaniitude hooldamata jätmist lahenduseks, sest need kasvavad kiiresti täis.