Georgia päevadel rüübatakse veini

Restoranis Kolhethi toimuvad järgmisel nädalal Pärnu esimesed Georgia päevad, millel tutvustatakse muuhulgas filmiõhtutel tolle maa kultuuri. Foto: Urmas Luik

Järgmise nädala teisipäeval algavatel Pärnu esimestel Georgia päevadel tutvustatakse liikuvate ja liikumatute piltide kaudu Georgia kultuuri ning kastetakse kurku hüvade Georgia veinidega.

Teisipäeva õhtul avatakse Georgia päevade staabis, kohalikus Georgia restoranis Kolhethi fotonäitus, mis tutvustab loodust riigis, mis meie jaoks kauge, ent samal ajal lähedane – arvestades, et meie oma kunagine peaminister ja praegune kaitseminister Mart Laar aastaid grusiine elama ja olema õpetanud.

Parem kui Lipton

Ent mida on Georgia kultuuris sellist, millest ehk eestlastel tasuks õppust võtta? “Ma ei usu, et otseselt just midagi peaks üle võtma, siis kaob ju meie identiteet, pigem tutvustavad ja laiendavad silmaringi just need filmiõhtud,” rääkis Georgia restorani omanik ja päevade korraldaja Andri Arula kultuuriprogrammist.

Tõsi, üks filmidest, “Augustikuumus,” mida näidatakse teisipäeva pärastlõunal Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis ja kolmapäeval Pärnu keskraamatukogus, pole valminud mitte grusiini, vaid soomlasest režissööri Renny Harlini käe all.

Film jutustab sõjareporteritest, kes satuvad 2008. aastal, kui Vene väed Georgiasse tungivad, teisele poole vaenlase rindejoont.

Selle järel linastuva „Soolvalge“ režissöör on aga sünnipärane grusiin Keti Machavariani, kes keskendub oma debüütfilmis pigem lihtsale detailidega loodud atmosfäärile kui dramaatilisele tegevustikule.

Filmiõhtud juhatavad sisse Georgia suursaadik Ruslan Abashidze ja Eesti-Georgia parlamendirühma esimees Andres Herkel. Õige meeleolu ja meelsuse loomiseks pakutakse parimaid Georgia veine ning sealtkandi rahva hulgas palavalt armastatud teed. “Hea, kvaliteetne kaup, ei ole mingisugune Liptoni-taoline asi,” kiitis Arula gruusia kööki.

Arula möönab, et vahetumalt kui kinokunst kannaks ja annaks grusiinide rikkalikku kultuuri edasi mõni rahvamuusikaansambel. Ja eks neid proovitigi siia meelitada, aga grusiinidel olla praegu lumi põlvini ja nemad ei liigu kuhugi.

“Gruusias elu põhimõtteliselt seisab, sealt ei tule isegi kaup kohale, sest kõik on lund täis,” teadis Arula rääkida. “Meie kokk tahtis ka jalga lasta, aga kui ta sai teada, et Gruusias on -18, mõtles ümber.”

Nii jäävadki rahvatantsijad ja lihavarda keerutajad edaspidiseid Georgia päevi ootama. Et järgmised tulevad ja ettevõtmisest üks kena traditsioon saab, on Arula kindel. Ent võib-olla siis mõnel kuumaverelistele grusiinidele sobivamal aastaajal.

Vanad sõbrad

Esimestele Georgia päevadele Pärnus paneb 24. veebruaril, Eesti iseseisvuspäeval punkti Olavi Kõrre Georgia restoranis Kolhethi ette kantava eesti muusikaga.

“Eks siin selles mõttes seos ole, et grusiinidega oleme kas just vennasrahvad, aga saame hästi läbi ja eestlastesse suhtutakse seal väga hästi,” märkis Arula.

See, et siin Georgia päevi korraldatakse, näitab, et sõbralikud tunded on vastastikused.