Seisin palgapäevajärgsel päeval dilemma ees: kas palgapäev oli ära või tuleb alles homme? Nälgajäämine ei ähvardanud, arved olid makstud, aga see oligi kõik. Mis on põhjus, et eurodesse arvestatud palga eest saab vähem kui krooni ajal, sest euro ju hindu ei tõstnud?
Raha küsitav väärtus
Oli asja Tallinnasse, ots pealinna maksis kaheksa eurot. Vähem kui nädala pärast pidin sama tee uuesti ette võtma. Bussipiletist küsiti juba 8.50 eurot. Kodupoes müüdi singitoodet – 4.50 eurot kilo. Eks kauplejad näinud, et läheb hästi ja varsti oligi uus hind: 5.10. Viimati vaatasin, et hinnatundlik ostja seda kaupa enam ei ostnud. Tundub, et mis see ikka ära ei ole, 50 või 60 senti hinnale otsa. Võib-olla, kui jutt käiks kroonisentidest.
Tegelikult kallines bussipilet ligi kaheksa ja sink ligemale kümme krooni. Kui oma raha ajal oleks keegi hindu sellise hooga tõstnud, kostnuks kisa kaugele. Luule ei tule tuulest ning minu arvates üks suuremaid seaduslikke pettusi on kampaaniad stiilis “kõik maksab ühe euro!”. Pidagem hoogu. Kas 150 grammi viilutatud Estoveri juustu ühe euro eest on odav? Justkui oleks ”liider parima hinnaga”. Aga kas 6 x 1 euro + 100 grammi raha, on odav? Umbes seitse eurot juustukilost teeb üle 100 krooni ja see ei ole odav.
”Liider parima hinnaga” soovitab osta Maks & Mooritsa kodust hakkliha, 250grammine karp vaid ühe euro eest. Ent maksta üle 60 krooni (neli eurot) kilo olluse eest, mille koostist päris kindlalt ei tea – kallis! Kas Dzintarsi sulatatud juustud hinnaga üks euro 200grammine karp on odavad? Odavad! Aga sama karp 15-16 krooni eest? Kallis! Õiglane hind ei tohiks praegugi ületada 12 krooni. Kord leidsin sama määrdejuustu kampaaniahinnast veidi kaugemalt viis senti odavamana. Vici heeringafilee, 240 grammi vaid euro eest? Lähiminevikus maksid samasugused fileed kaheksa kuni 11 krooni.
Õpetajate meeleavaldusel jäi silma plakat, mille mõte oli, et mees ei jõua enam toituda purgisuppidest, sest naine on õpetaja. Olgu kuss ja pikka iga ning palju tööd õpetajast kaasale! Kui võrrelda omavahel purgisuppide hindu ja sisu kogust, selgub, et sellist toitumist võivad lubada ainult väga heal järjel inimesed. Haridusminister olgu kiidetud nüüd ja igavesti!
Võimalik, et midagi võib ühe euroga olla soodne. Näiteks 100 grammi Prantsuse brändit jogurtitopsis, boonuseks taevani kisendav peavalu. Ent see kõik ei muuda minu arvamust, et just eurole üleminek viis Eestis hinnad ja palgad parlanksist välja, ja ma ei näe, mil viisil saaks asjad jälle tasakaalu.