Vast tituleeritud emeriitdotsendid: Pärnu kolledžis töötamine on kõige imelisem asi, mis meiega sai juhtuda

Emeriitdotsendid Heli Tooman ja Arvi Kuura jagasid taskuhäälingusaates “Sõnu ei söö” oma mõtteid õppejõutöö kohta. Foto: Grete-Liisa Sihver

Läinud nädala alguses toimus Tartu ülikooli Pärnu kolledžis väga eriline sündmus: kolledži loomisest alates õppejõuna töö­tanud kaasprofessoritele Heli Toomanile ja Arvi Kuurale anti üle TÜ rektori tänukiri ja nad kinnitati emeriitdotsentideks. Tooman ja Kuura olid külas meie taskuhäälingusaates “Sõnu ei söö” ja pajatasid, mida see tiitel akadeemiliselt tähendab ja kui tähtis see neile endile on.

Teeme kohe alguses selgeks, mida emeriitdotsendi tiitel tähendab.

Tooman: Minule tähendab see eelkõige seda, et ma tunnen ennast kolledžisse kuuluvana, seda nii kaua, kui mul elupäevi antud. Ma ei lähe niisama ühel päeval pensionile ega leia end seisust, et kunagi olin keegi. Jään jätkuvalt kolledži perre, saan olla osaline.

Esialgu on meil ju tööleping, me töötame edasi, kuid põhi­mõtteliselt on see eluaegne tiitel ja tunnustus selle eest, mis siis nende aastate jooksul tehtud on.

Kuura: No dotsendi töökohustuste hulka kuulub muidugi teadustöö ja emeriitdotsendi tiitel antigi neile, kes on vähemalt 15 aastat töötanud ja nõuetele vastanud. Minu arvates tähendab emeriitprofessori või -dotsendi ­nimetus samuti tunnustust tehtu eest, samal ajal on see võimalus olla ülikooli juures edaspidigi.