Bert Holm ⟩ Pärnu rannavee reostuse põhjus uuringust ei selgu

Pole üheselt selge, et Pärnu randade merevee ajutine reostus võiks pärineda just rannakarjamaadelt. Foto: Urmas Luik

Asjast huvita­tute hulgas tekitas elevust hilju­tine uudis (“Uuring kinnitab: randa-de suplusvett reostavad rannaveised”, PP 10.01), milles väideti, et Pärnu suplusvee ajutistes kehvemates näitajates on süüdi rannaniidul tegutsevad veised. Selline väide oli üllatav, kuna 2016. aasta linnalehmade projektiga lõppenud kolmeaastane uuring jõudis teistsuguste tulemusteni.

Sellest ajendatuna tekkis soov teha faktikontroll ja uuring (“Pärnu randade mikrobioloogi­lise ja keemilise seisundi uuring 2021”, toim) läbi töötada.

Esmalt üllatab töö uurimis­ülesande püstitus. Uurimuse eesmärgiks nimetatakse kirjeldada madala rannikuvee seisundit Pärnu randades suvisel perioodil ja võimalusel tuvastada mikrobioloogilise reostuse allikad.