Häädemeeste täpsuskütid tõid MMilt üheksa medalit

Eesti ammulaskjad noppisid tiitlivõistlustelt 12 medalit. Foto: Sven Tuptts

WCSA (World Crossbow Shooting Association) korraldatud maailmameistrivõistlustel saavutasid Eesti ammulaskjad seitse kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi. 12 medalist üheksa teenisid pärnumaalased.

“Kuna pandeemia tõttu on reisimine piiratud, toimusid võistlused virtuaalselt posti teel. Kokku osales MMil 59 maailma paremat ammulaskjat. Osa võeti nii kergeammu kui keskaegse ammu võistlusklassis,” kommenteeris sisetingimustes lastud võistlusi Häädemeeste amburi klubi liige Ain Järvesaar, kes ühtlasi on Eesti alaliidu peasekretär.

Häädemeeste klubi mehed näitasid taset kergeammu võistlusklassis: kuldmedali sai kaela Teet Tagapere (1184 punkti) ja hõbeda Järvesaar (1178). Naiste seenioride vanuseklassis oli täpne häädemeestelane Sale Leppik, kes 1104 silmaga saavutas teise koha.

Juunioride vanuseklassis võidutses Häädemeeste klubi liige Rihard Järvesaar (982 punkti), kes jättis kahvatumad medalid klubikaaslastele Robert Järvesaarele (864) ja Rait Tagaperele (808).

Teet Tagapere ja Ain Järvesaar. Foto: Http://www.worldcrossbow.com/

Võistkondlikus arvestuses ei olnud eestlastele vastast ja nii omistasid Merike Kahk, Teet Tagapere ja Ain Järvesaar endale ühe kulla veel (3550 punkti), edestades teiseks jäänud austraallasi (3419) ja kolmandaks tulnud rootslasi (3374). Keskaegse ammuga lastes tulid eestlased koosseisus Meelis Pällo, Arvi Eek ja Ain Järvesaar samuti esikohale.

Järvesaar avaldas rõõmu kõikide eestlaste üle. “Eesti amburite liit tähistab sel aastal 45. tegutsemisaastat ja mul on hea meel, et meie amburid on jätkuvalt maailma tasemel ja suudavad tuua koju kõrgeid kohti pea igalt võistluselt,” rõõmustas ta ja lisas, et WCSA maailmarekordeid on eestlaste käes suisa 26.

Viiruse tõttu toimus mõõduvõtt esimest korda posti teel. “MMile saadetud tulemused lasti eelmise aasta lõpus Häädemeeste spordihoones, õnneks ei tekkinud meil ühtegi probleemi. Juba on teada, et ka järgmised suuremad võistlused toimuvad samamoodi. See on uus reaalsus, millega peame harjuma,” tõdes Järvesaar.