Kes mängida veel ei oska,
Peab kõvasti harjutama.
Suured meistrid mängivad vaikselt
ja pill igaühel on oma.
Kes mängida veel ei oska,
peagi õpib, kui tahtmist on.
On igasuguseid mänge:
kula, pimesikk, telefon.
Kes mängida enam ei oska,
sellel midagi teha ei ole.
Pole kellelgi temaga asja,
tema elu on lihtsalt kole. (Ott Arder)
Sõprus on kõige toredam asi
Ott Arderi luuletus „Kes mängida veel ei oska“ iseloomustab ilmekalt juba viiendat korda asetleidnud üritust. Folkloorne, rahvatraditsioone väärtustav ja edasiandev kohtumine toimus 15. veebruaril ühise koostööna Raeküla lasteaia, Raeküla Vanakooli keskuse ja Mai lasteaiaga.
Pidu algas vahva laulumängu „Rebasesaba“ ja sõpradega lähemalt tuttavaks saamisega. Mai lasteaia 6. rühm esitas rühma tutvustamiseks ühiselt omaloodud luuletuse. Raeküla lasteaia lapsed tutvustasid uutele sõpradele oma rühma nimetuseks olevat Kullalindu.
Kavas olnud laulud, tantsud, mängud olid seostatud sõbrapäeva teemaga, mis omandati muusikaõpetajate Kairi Kuuse ja Diane Pani käe all. Mängude vahele lugesid lasteaia õpetajad luuletusi ja lapse liisusalme.
Mai lasteaia liikumisõpetaja Ly Akenpärgi eestvedamisel toimusid lastele talveteemalised sportlikud võistlused. Vahva oli saalis linadel kelgutada, papptaldrikutel suusatada ja lumepallidega lumesõda pidada.
Mängupidu lõppes Margarita Kase toredate sõnadega: „Sõber võib olla ka mõni elutu asi, mõni mänguasi või hoopis puu. Meie kingitused on valmistatud puust, kuid see puu on juba oma elu ära elanud ja nüüd saab olla veel meie sõpruse märgiks. Selle puutüki sees on pikk ajalugu, kinkige see oma sõbrale ja hoidke seda kingitust hästi.“