Üle 100 aasta tagasi leidus Pärnu muuseumi kogus Egiptuse muumiagi

Juubelinäitusele rariteedid välja otsinud Pärnu muuseumi kogude hoidjad Ülli Kont, Indrek Aija, Piret Pedanik ja Margo Samorokov seisavad uksel, mis tervitas külastajaid aastaid Aia tänaval enne muuseumi praegusesse asukohta kolimist ja mille kaudu pääseb nüüd ­näitusele. “Kolleeg Triin rääkis, et kui tema oli väike tüdruk, siis tal ema töötas muuseumi kõrval õmblusvabrikus Klementi. Ja kui Triin läks ema töö juurde ja ema tahtis tast lahti saada, siis ema ütles: “Mine muuseumisse”. Triin üritas muuseumisse minna, aga see uks oli nii meeletult ­raske, et ta ei jõudnud seda üksi lahti teha. Ja jäigi muuseumisse minemata,” selgitas Aija. “Meenutamaks, kui raske see uks oli, tõime ta siia ära. Aga Margus, kes meil muuseumis töötab ja näitust üles paneb, ei teadnud seda. Ja siis ta, kurat, õlitas ära hinged, nüüd liigub uks väga kergesti!” Foto: Mailiis Ollino

Pärnu muuseumi 125 aasta pikkusest ajaloost leiab eksootilisi kurioosumeidki. Muuseumi algusaastatel kuulus siinsesse kogusse näiteks Egiptuse muumia, mida huvilised said Rüütli 16 Göescheli majas läinud sajandi algul avatud püsinäitusel lühikest aega, ­kuni rahvamassid liiga suureks paisusid, ­piletiga uudistamas käia.

Kui muuseum asuks seal praegugi, saaks Pärnu Postimehe toimetuse aknast muumiale rõõmsalt lehvitada. Kollaka nahaga naisepea mitme tuhande aasta vanuse tanuga hakkas paraku ­aegamisi tumenema, sest muumia eksponeerimine nõudnuks hermeetilist vitriini. Samuti ei osatud hinnata akendest langeva valguse toimet museaalidele.