:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2012/02/17/964272t1h64d2.jpg)
Nädala alguses ETV saates „Terevisioon” esinedes tõdes Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen, et tavapärasel kujul postiteenus marginaliseerub ja postiteenuste liikumine kauplustesse on maainimestele kasulikum kui ühes või teises paigas eraldi kontorit lahti hoida.
Liiati pole Eesti Posti mure hoolitseda sooja toa eest, kuhu kohalikul rahval on hea koguneda juttu puhuma.
Atoneni hinnangul saavad 360 postkontorist end praeguse seadusandluse valguses hästi tunda 320–330, ülejäänud kontorite juures tuleb kaaluda, mida nendega teha või mis kõnealuses paigas postiteenuse pakkumisega ette võtta.
Pärnumaalgi pole olukord kiita, sest arvestatav osa veel avatud kontoritest töötab lühendatud ajaga, Libatses ja Suurejõel on postkontor ajutiselt sootuks suletud ning Kablis, Treimanis ja Vihtras muudetud frantsiisikontoriks.
Teenuseid ei tarbita
„Eesti on hästi internetiseerunud riik, üha rohkem inimesi enam postiasutustesse ei jõua ja paljud traditsioonilised postiteenused on kolinud internetti,” ütles AS Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder. „Iga aastaga väheneb märkimisväärselt kirjasaajate arv ning saadetiste-pakkide vahendamiseks kasutatakse kas Eesti Posti ööpäev ringi lahti pakiautomaate või kullerteenust alternatiivina postiasutustele.”
Pärnu linnas on Eesti Postil kolm postkontorit ja kandekeskus saadetiste vastuvõtuks ja väljastamiseks. Postkontorite arvu kahanemist vähemalt praeguste seisukohtade valguses Pärnus ette näha ei ole.
Paraku ei kehti niisama optimistlik arengustsenaarium maakonnas, kuna kohalikud elanikud tarbivad Eesti Posti pakutavaid teenuseid vägagi tagasihoidlikult.
„Eesti Posti klientidele tähendab see, et tegusate postkontorite kliendid peavad ülal pidama ka neid asutusi, millel nii hästi ei lähe,” tõdes Suder. „Pikas perspektiivis ei ole selline tegevus jätkusuutlik ning kannatab kogu süsteem tervikuna.”
Kuu müük 12 marki
Ilmestamaks öeldut, tõi kommunikatsioonijuht näiteks ajutiselt suletud Libatse ja Suurejõe postkontori. Üks nende töö mõneks ajaks peatamise põhjusi oli kontorites ametis olnute omal soovil töölt lahkumine, kuid mõjuvam puhutise kinnipaneku ajend oli punktide vähene külastatavus ja postiteenuste minimaalne tarbimine.
Libatse postkontoris müüdi möödunud aastal kuus keskmiselt 12 marki, 21 lotopiletit ja 16 telefonikaarti, sooritati seitse makset, telliti kaks nimetust perioodikat, saadeti või võeti vastu viis postipakki.
Suurejõe postkontoris kuus tarbitud teenuste maht polnud oluliselt suurem. Seal müüdi mullu kuus keskmiselt 13 marki, 30 lotopiletit, 100 telefonikaarti, sooritati neli makset, telliti viis perioodikaväljaannet, postipakke ei saadetud ega võetud ka vastu.
„Püüame nende töö ümber korraldada hoopis nii, et see annaks positiivse tulemi ehk et neid ei peaks sulgema,” andis Suder lootust postkontorite kestmisele. Samal ajal tunnistades, et Pärnumaal on postiteenuseid minimaalselt osutavaid kontoreid veel.
Kommunikatsioonijuht tõdes, et tänapäeval ei pea postkontor olema tingimata eraldi asutus. Nii on Eesti Post sõlminud kohalike kaupluste, raamatukogude ja vallaseltsidega üle poolesaja lepingu, et need pakuksid teatud tasu eest postiteenustki.
„Maapiirkonna elanikele on see märksa mugavam kui eraldi postkontor,” märkis Suder. „Kontor võib olla lahti vaid paar tundi, pood aga märksa kauem. Peale selle saab maal postiteenuseid küsida kirjakandjalt, kelle saab koju tellida tasuta.”
Hea, et veel niigi on
Pindalalt Eesti kolmanda valla Saarde sotsiaalametnik Mare Kurri märkis 706,9 ruutkilomeetril veel töötava kolme – Kilingi-Nõmme, Tali ja Tihemetsa postkontoriga seoses, et patt oleks viriseda, hea, et niigi on.
Küll läheks lugu nukraks, kui külajutt Tihemetsa kontori kinnipanekust tõeks saab.
„Saame aru, et Kanakülas ja Tõllal on inimesi vähe ja polnud võimalik postkontorit alles hoida, aga neid kolme tahaks küll säilitada: muidu on maal elavate vanurite elu väga kurb,” tõdes Kurri. „See, et postkontorid on vähe aega lahti, muidugi töötavat inimest ei rahulda, aga pensionärid saavad ikka oma maksud ära maksta.”
Eesti ja Pärnu maakonna mastaabiski ääremaaks loetava Varbla valla sotsiaalnõunik Maie Ausmeel ütles, et kui kohaliku postkontori lahtiolekuaegadega annab praegu veel leppida, siis suvel, mil valla elanike arv tänu suvevõõrastele märgatavalt kasvab, on kuri karjas. Postkontori töötaja on puhkusel ja kontor suurema osa ajast kinni.
„Linnarahvast suvitajad imestavad: kuidas te siin elate, ei saa ajalehti ega ajakirju osta, postipangast ei saa raha?” rääkis Ausmeel. „Tekib küsimus, kas elu on maal üldse vajalik. Pole inimesi maal, pole probleeme maarahvaga. Võib-olla jätame Eestisse ainult suuremad linnad, mis ennast äriliselt ära tasuvad?”