Aasta loom: Saja aasta eest polnud siinkandis ühtegi karu

Läinud jahihoojal võis Pärnumaal küttida kuus pruunkaru. Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Foto: Arvo Meeks

Pärnumaad, eriti just Vändra kanti on alati seostatud karudega. Karu kujutist kasutatakse meie maakonna sümboolikas laialdaselt. Ent nagu selgub, siis sadakond aastat tagasi siin karusid polnudki. 1980ndatel luges legendaarne Tallinna loomaia direktor Mati Kaal kogu riigis kokku 120 karu, kellest vaid mõni meie kandis liikus.

Praegu elab otte Eestis tuhande ringis. Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja ulukite uurija Peep Männil ütles, et arvukuse tõusu taga on head elutingimused ja loomi on rohkem juurde sündinud kui neid kütitud. Elupaigana meeldivad Männili sõnutsi karudele vaheldusrikkad maastikud, kust leiaks toitu eri aastaaegadel. Et saaks haugata rabast jõhvikaid, mustikametsadest mustikaid, raiesmikelt vaarikaid. Põllultki käivad mesikäpad heameelega saadusi näppamas, et sügisest rasvavaru täiendada. Mahajäetud õunaaiad on sügisel karude lemmikkohad. Maitsevad pihlakadki.

Karu kuulub küll kiskjate hulka, ent Eestis on nad valdavalt taimetoidulised. Kevadel söövad naati, võilille. “Neid nähaksegi lausa heinamaal rohtu söömas,” sõnas Männil.