Noored uurisid infomessil õppimis- ja töövõimalusi

Tartu tervishoiu kõrgkooli neiud mõõtsid oma messiboksis soovijatel vererõhku ning kontrollisid erilise aparaadiga, kas käed on korralikult pestud. Foto: Urmas Luik

Eile Pärnu kontserdimajas infomessil “Suunaja 2012” püüdsid õppeasutused noorte tähelepanu infovoldikute, kommide ja õppetöö praktiliste näidetega.

Nii näiteks veeretasid Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpilased kohapeal käsitöökomme ja demonstreerisid masinal tikkimist, meditsiinihuvilised said Tartu tervishoiu kõrgkooli boksis proovida nõela mulaa˛i käsivarde torgata ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumi messialal mikroskoobis neerukudet vaadata.

Väärt amet kutsekoolist

Esimest korda messil osalenud Hiiumaa ametikooli esindus näitas vana puitakna restaureerimist ja taimedest kaunistuse valmistamist.

Hiiumaa ametikool on Eestis ainuke, kus õpetatakse väikesadama spetsialiste, populaarsed on floristika, restaureerimise ja maastikuehituse eriala. Direktor Ülo Kikase sõnade järgi pole nende kooli õppima pääsemiseks konkurents nii tihe kui suuremates keskustes, aga mõne harva erandiga on suudetud siiski kõik erialad avada.

“Meie kooli õpilastest pärineb 40–45 protsenti mujalt maakondadest, ainult hiidlastest jääb meile väheks,” seletas Kikas messil osalemise vajadust. “Meie eelised on asukoht rahulikul saarel, kool asub ilusas Suuremõisa lossis.”

Soome Suupohja ametiinstituut osales messil juba mitmendat aastat. Helsingist 350 kilomeetri kaugusele jäävas koolis õpib praegu ligi 40 eestlast, menukamad on meediaassistendi ja ehitaja eriala.

“Mida rohkem õpilasi, seda kasulikum koolile,” arvas kooli täiskasvanute koolituse osakonna koolitussekretär Piret Hiiesalu. “Käime end pidevalt Eestis tutvustamas, samuti levib info otse noortelt noortele. Aastas lõpetab kooli umbes 15 Eesti noort.”

Haridus annab eelise tööturul

“Suunajal” olid kohal Eesti suuremad kõrgkoolid. “Meie kooli lõpetanutel töökoha leidmisega üldjuhul probleeme ei teki,” väitis Tallinna tehnikaülikooli IT-eriala magistrant Margus Nigol. “Näiteks inseneriamet on iga riigikorra ajal au sees olnud, ka IT-ala vajab töökäsi pidevalt, palgad on head.”

“Haridust on vaja,” nõustus temaga soojusenergeetika eriala tudeng Janely Rohumägi. “Soojusenergeetika alal on konkurss 1,8 inimest kohale, paraku on raske ilma tõelise huvita kooli püsima jääda. Samal ajal on spetsialistid väga nõutud, suur tööandja on näiteks Eesti Energia ja tihti saab tööle juba bakalaureusekraadi kaitsmise järel.”

Haritud noorte paremaid väljavaateid tööturul kinnitas messil töötukassa boksis teavet jaganud karjääriinfospetsialist Terje Jürivete.

“Anname nõu, kuidas tööotsimist alustada, kuidas koostada CVd ja motivatsioonikirja. Räägime, mis teenuseid meil pakutakse,” selgitas Jürivete, lisades, et noorte töötusest ei taheta eriti rääkida. “Töötukassas on arvel palju põhihariduse ja lõpetamata põhiharidusega noori,” kommenteeris ta. “Lihttööde hulk väheneb järjest ja vähese haridusega noortel on keeruline tööd leida, kui edasi ei õpi.”