Laste seksuaalse väärkohtlemise eesriie on läbipaistev, see toimub igaühe silme all

Foto: Andres G. Adamson

Lasteaialaps peseb vannitoas hambaid, kui sisse jalutab ema elukaas­lane, tõmbab püksiluku lahti ja hakkab põit kergi­tama. Palub siis lapsel lähemale astuda ja oma “kahe palliga jäätist” (suguelundit, J. R.) vaadata ja katsuda. Teine viieaastane tüdruk läheb elutuppa multifilme vaatama, kui avastab kasuisa diivanil onaneerimast. Kui tüdruk küsib, mida kasuisa teeb, vastab mees: “Elevandi lonti sügan. ­Aitad ka sügada?”

Need on vaid paar üksikut See Pole Okei Instagrami-kontole (sotsiaalmeediakanal, mis avaldab naistele saadetud ebasündsaid ja nilbeid sõnumeid) laekunud näidet sellest, kuidas noored alles vanemas eas taipavad, et neid on lapsena seksuaalselt väärkoheldud või ära kasutatud. Justiitsministeeriumi 2020. aasta uuringu kohaselt on 45 protsenti 16–26aastastest Eesti noortest langenud vähemalt korra seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks.

Kui poiss sind kiusab, siis meeldid talle …

… on üks lausetest, mida osa lapsi kuuleb juba lasteaias. Patsist ­tirimise naljaks pööramine võib näida süütu, ent on pealnäha leebem variant vägivalla ümber­nimetamisest armastuseks. On lasteaialapsi, kes on enne­ kuuendat eluaastat kuulnud nilbeid, ebamugavaid kommentaare oma keha kohta (“Kas allpool ka habe juba kasvab?”) või saanud sootuks soovimatuid puudutusi, näinud tahtmatult või pealesurutult seksuaalakti või suguelundit.