Galerii: jääfestivalil võistlesid lumelinna ehitajad

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumelinna ehitamisel Pärnu jääfestivali talvepargi osales 13 võistkonda.
Lumelinna ehitamisel Pärnu jääfestivali talvepargi osales 13 võistkonda. Foto: Ardi Truija

Jääfestivali talvepark täienes täna Pärnu linna ja maakonna ajalooliste sümbolitega, mida meisterdasid võistu valdade ja koolide võistkonnad.

Kuraditosina võistkonna mõõduvõtmisel hindas žürii parimaks saugalaste ehitatud Pärnu Punase torni maketti ja pargipinki, kus saab vilistada või ümiseda Raimond Valgre laule.

Sauga valla võistkonna ehitatud Punane torn, mille akendes põlevad küünlad, on efekte, originaaliga väga sarnane ja selle sisse uuristatud käigus saavad mängida lapsed, kommenteeris lumelinna ehitamisvõistluse korraldaja Kaiu Kustasson parimaks tunnistatud tööd.

Teise koha pälvis Saarde valla võistkonna meisterdatud nõukanostalgiast kantud kaljavaat. Sellised kollased pütid, kus kolme kopika eest kosutava klaasitäiega janu sai kustutada, kadusid tänavatelt nõukogude võimu lõppemisega.

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Halinga valla rahva ehitatud Tallinna värav. Neljanda auhinna pälvis häädemeestelaste meisterdatud paat, viienda koha sai Tõstamaa valla võistkonna ehitatud suur Leivarotimägi ja kuuenda koha vabakooli laste ehitatud Pärnu Munamägi koos linna sümbolitega.

Pärnumaa valdade talimängude arvestuses peetud lumelinna ehitamise võistlusel lõi kaasa ka Tallinna võistkond, kes ehitas sularahaautomaadi, mille võib viia sinna, kus pangad need kinni on pannud.

Kustassoni sõnutsi oli tänase võistluse üks mõte, et lumest valminud skulptuure saaks kasutada edaspidi koolitöös. “Ajaloolisi sümboleid võib kasutada ajaloo või loodusteaduse tunnis,” arvas Kustasson.

Lumelinna rajamise võistluses osales ligikaudu 170 suurt ja väikest ehitajat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles