ENDLA UUSLAVASTUSE ARVUSTUS ⟩ Surra selleks, et elada?

Ille Rohtlaan
Copy
“Valgus­ingli” tegelased kogevad, et vahel­ karistab jumal juba ­enne, kui ­inimene üldse mingi patu korda saadab. Ingli poole vaatab küsival ilmel Kristian (Ago Anderson).
“Valgus­ingli” tegelased kogevad, et vahel­ karistab jumal juba ­enne, kui ­inimene üldse mingi patu korda saadab. Ingli poole vaatab küsival ilmel Kristian (Ago Anderson). Foto: Priit Loog / Endla teater

Äsja Endla Küünis etendunud uuslavastus “Valgusingel” on kummastav süsimust komöödia, mis oma kujunditesse mahutab palju eksistentsiaalset.

Lavastaja Helena Kesonen on tark ja täpse käega: Rootsi kirjaniku Peter Nilsoni novellikogu “Puujalaga Messias ja teisi jutte” põhjal loodud müstilis-religioosne maailm elustub tegelaskujude kaudu hoomatavaks ja haarab endaga.

Lugu kõlab huvitaval moel kokku samuti Endla teatris nähtud “Põrgupõhja uue Wanapaganaga” (lavastas Kaili Viidas). Ühelt poolt kujundusvõtete sarnasuse tõttu, teisalt käsitluslaadi ja tegelaste mõttes. See võib olla tingitud mõlema lavaloo dramatiseerija Ott Kiluski käekirjast, millel iseloomulikud “konksud” ja “kaared” nagu ürginimliku essentsi, inimolemuse vastandlikkuse põhjuste otsimine kultuuri alglätete juurest, müütidest, usust ja kirjandusklassikast tumemeelse huumori, absurdi ja groteski kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles