Tori tallis elab Kalevipoja hobune

Siret Sepling iseloomustab Vertut sõbralikuna, aga karjajuhina on hobune ka iseteadev. Foto: Urmas Luik

Eesti raskeveohobuse tõugu Vertu näeb välja täpipealt selline, nagu võinuks olla meie rahvuseepose kangelase suksu, kellega ta põldu kündis. Toekas, lihaseline, tugevate lühikeste jalgade ja maani ulatuva sabaga. Tõeliselt võimas.

Tegelikkuses ei saanud Kalevipoja hobune Eesti raskeveo tõugu olla, sest neid hakati aretama alles 19. sajandi teisel poolel, ristates kohalikku hobust ja ardenni tõugu täkke.

Kolmandat aastat Tori hobusekasvanduses elav Vertu on ratsutaja ning hobuste hooldaja Siret Seplingi sõnutsi väga tugev. Võimeline metsast raskeid palke välja vedama. Just nimelt sellisteks talutöödeks, mis nõuavad kõvasti rammu, Eesti raskeveohobune aretatigi. Külma ilmaga, kui hobune aurab, näeb Vertu Seplingi meelest eriti efektne välja, lausa ürgne oma lokkis tukaga.