Soome koondise määrdepealik Marek Sander: Olümpia alguses läksime suuskadega alt
15. veebruar 2022, 10:03
- Pärnumaalane hindab hiinlaste olümpiakorraldust üle keskmise heaks.
- Määrdemees istus pikalt koroonapositiivsetest mõne meetri kaugusel.
- "Mis melu siin ikka väga on? Lootust on saada kiirrongiga sõitma!"
- Sander on põhjanaabritega seotud 2026. aasta taliolümpiani.
Pekingi taliolümpial askeldab noil päevil üks suvepealinlanegi: Marek Sander täidab Soome laskesuusakoondise hooldetiimi pealiku rolli. Ehkki põhjanaabrite biatleedid pole suurvõistlusel veel oodatud tulemusi näidanud, hinnatakse pärnakat kõrgelt ja äsja sõlmiti temaga nelja-aastane leping.
“Kui olümpia lõpeb, olen teinud 49 päeva jutti tööd,” tõdes Sander Eesti aja järgi esmaspäeva varahommikul, kui leidis siinkirjutajale pisut aega. Nädala esimene päev oli laskesuusatajatele küll võistlusvaba, aga see ei tähenda, et määrdemehed istuksid, käed rüpes. “Siin on väga töine: vaba päeva meil ei eksisteeri ja kaheksa tunniga me tavaliselt hakkama ei saa, tööpäevad on 10–12tunnised.”
Ehkki olümpiamängud kannavad Pekingi nime, ollakse pärnaka sõnutsi Hiina pealinnast tunduvalt kaugemal – ligemale 200 kilomeetri kaugusel mägises Zhangjiakous, kus võistlevad sportlased, kelle alad on seotud lumega. Pekingi manu jäävad jääalad.
Kolmel olümpial suuski määrinud Sandri sõnutsi meenutavad tänavused mängud 2018. aasta Pyeongchangi omi, teisisõnu on seal väga külm. Päike küll paistab, ent tuulekülm on maru.
“Alguses oli Euroopast tulnuna ikka väga raske töötada: 25–27 miinuskraadi tuulekülmaga … pakid end paksult riidesse. Aga täna on miinus 15 ja päike paistab, ei saagi enam aru, et oleks hull, eks inimene harju,” tõdes Sander, kes ei nõustu meedias lumeolude kirujatega. “Mul on ju kolmas olümpia ja olen määrdetööd teinud ligemale 20 aastat. Siin on lumi nagu lumi ikka, ekstra aeglane ta küll ei ole! Pigem on asi selles, et ollakse kõrgel – 1700 meetrit merepinnast – ja sportlastel mängib ajavahe rolli. Bioloogiline kell häirib, oleme ikkagi Euroopast ja kõrgus teeb enesetunde uimaseks. Määrete mõttes ei tööta siin samad asjad mis Euroopas: töövõtted on teistsugused.”
Ehkki sealsed rajad on tehtud kunstlumest, otsustas nüüd sekkuda ilmataatki: kahe päevaga tuli selline ports lund, et hoia ja keela! Kui kohalikud targad rääkisid esiti, et talviti sajab seal vaid kahel päeval, siis nüüd on Sandri väitel tulnud juba topeltkogus: kaks päeva sadas olümpia alguses ja kaks päeva nüüd.
Melu pole
Sandri peamine marsruut olümpiamängudel on hotell–söökla–määrdeboks. Sekka igapäevane suusakatsetamine karmil rajal, mis kulgeb üles-alla ja on arvukate kurvidega. Selg on märg ja sõidaks justkui suusakrossi.
Ööbitakse peenes hotellis, küll mitte olümpiakülas. Omapäi ei liiguta, vaid määrdetiimil on oma auto ühes sohvriga. Kuigi hotellist suusastaadioni on vaid kolm kilomeetrit, siis jalgsi seda käia ei tohi. Ehkki murdmaasuusastaadion asub laske omast umbes kilomeetri kaugusel, Sandri tiim sinna ei pääse, sest kõik peavad püsima enda mullis.
“Mis melu siin ikka väga on? Olümpiakülas käime söömas ja vahel niisamagi, aga keegi pole siin väga melu keskel. Suvel saaks veel midagi õues teha, aga talvel on siin 15–20 külmakraadi. Koroonavärk peale selle,” nentis määrdemees. “Pühapäeval on lootust minna kiirrongiga sõitma, kihutab 300ga Pekingisse. Sinna ja tagasi, ilmselt vahepeal maha ei lastagi.”
Kõiki olümpialasi testitakse igal hommikul ja seni on Soome suusakoondis läbinud selle kadalipu puhaste paberitega. Küll on oldud nakatunutele väga lähedal: Pekingis maandudes ja sealt Zhangjiakousse bussiga sõites istus Sander eestlastest – kus olid positiivsed Susan Külm ja Raido Roosipõld – mõne meetri kaugusel.
Pärnumaalane hindab hiinlaste olümpiakorraldust üle keskmise heaks, kultuurišokki pole Sander saanud ega pidanud peast haarama. Miinuspoolele läheb tema sõnutsi vaid kohalike inglise keele oskamatus, kogu suhtlus käib tõlkeprogrammi kaudu.
Nigelad suusad
Soome laskesuusakoondise määrdetiimi kuulub kuus liiget. Taustajõud tervikuna on mõistagi suurem: kaks treenerit, doktor, massöör ja rajaäärsed abilised. Sander tunnistas, et pole ühtki võistlust vaatamas käinud, sest need on õhtuti. Muidu veniks tööpäev poolde öösse. Põhjanaabrite määrdepark ja suusad on maailmatasemel.
“Teeme koostööd nii murdmaasuusa kui kahevõistluse määrdepealikutega. Vähesed teevad siin koostööd muude aladega. Meil on siin kaks kivilihvimasinat ja määrdedki sellised, mida teised kasutavad. Soome laskesuusatamine kuskil järeleandmisi ei tee, meie tingimustesse panustatakse väga-väga palju,” avaldas pealik. “Kõigil sportlastel on tippsuusad, ise ei pea küsima minema, vaid tuuakse.”
Sandri sõnutsi pole Soome laskesuusatajate senised tulemused rõõmu pakkunud. Tero Seppälä on teeninud 23., 25. ja 21. koha, naiste esinumbri Mari Ederi nime tagant leiab 28., 32. ja 30. resultaadi. Segateates oldi 20 tiimi hulgas 11. Enne olümpiat oldi MK-etappidel hoopis paremas hoos, kui sõideti esikümnesse.
“Ootame tulemusi ikka kümne hulka. Terol on laupäeval massistart, sinna saavad maailma 30 paremat ja ta on praegu 15. Kõik lootused on pandud sellele. Suurt rõõmu pole siiani olnud,” nentis Sander, kelle sõnutsi ei säranud suurvõistluse alguses määrdemehedki. “Olümpia alguses läksime esimeste võistlustega suuskadega alt, kui tahtsime Euroopa süsteemi järgi teha. Tuleb ausalt tunnistada, et jäime maailmale alla. Samal ajal on kolm viimast võistlust väga-väga head suusad olnud, oleme saanud õige suuna peale.”
Pärnaka jutu järgi näitas Seppälä viimasel, tagaajamise võistlusel kuuendat suusasõidu aega – see andis kinnitust, et suuskadega pandi täkkesse. Küll kaotas Soome esinumber lasketiirus, eksides seitse korda. “Meie mõõdupuu ongi sportlase sõidu aeg, mitte lõpptulemus koos laskmisega,” lausus määrdemees.
Uus leping
Eestlase tööga ollakse rahul. Nimelt pakuti Sandrile vahetult enne olümpiat järgmist, nelja-aastast lepingut, muidu saanuks märtsiga kontraht läbi. Nüüd on ta põhjanaabritega seotud 2026. aastal Itaalias toimuva taliolümpiani.
Pärnakas on lepingupikenduse üle tänulik. “Tahtsingi Milanoni Soomega edasi panna ja selle ma sain,” tunnistas Sander. “Mulle meeldib siin väga: head sportlased ja loota on tulemusigi – nii on hea tööd teha.”
Hoolimata laskesuusatajate kesistest tulemustest on Soome spordimeedia Sandri ütlust mööda positiivselt meelestatud. Peapõhjus on muidugi tasemel murdmaasuusatajad: Iivo Niskanen on olümpiavõitja ja pronksiomanik ning Kerttu Niskanen on pälvinud hõbeda ja Krista Pärmäkoski kolmanda koha. Jäähokiturniiril on sõelmängudes veel võistlustules nii mehed kui naised.
“Ainuke, mida oodati, oli Iivo Niskaneni 15 kilomeetri kuld. See saadigi. Tulnud on muidki medaleid, mida murdmaal ei plaanitud. Sealgi on määrdemehed teinud head tööd, kusjuures kaks eestlastki: Are Mets ja Raul Seema. Eestlasi on igal pool,” teadis Sander. Tõepoolest, maarjamaalastest hooldespetsialistidega on väljaspool Eesti koondist end mehitanud Soome, Venemaa, USA, Poola ja Läti. Kokku on Pekingi taliolümpial välismaa palgal 12 määrdemeest.
Sander hoiab vanast harjumusest silma peal USA koondiselgi. Määris ta ju Pyeongchangi taliolümpial Kikkan Randallile kuldsed sprindisuusad. Jänkidel on esmaspäevase seisuga 16 medalit, millest üks murdmaasuusatamises: Jessie Diggins võitis sprindis pronksi.
Kuidas hindate eestlaste seniseid tulemusi? “Lahja … (Alvar Johannes) Alev midagi korra tegi, aga oleme ikka kehvad, nii laskesuusatamises kui murdmaal. Äkki Kelly toob kastanid tulest. Kui ta peaks kulla saama, on eestlaste olümpia korda läinud,” arvas omaaegne Eesti laskesuusakoondise hooldetiimi pealik.