Ain Hinsberg ⟩ Turistid ei pruugi kohalikku huumorit mõista

Eri kultuuritaustaga inimesed tajuvad kohalikku huumorit väga erinevalt. Foto: Urmas Luik

Huumor mängib igapäevases suhtluses olulist rolli, aga inimesed tajuvad seda erinevalt ja võivad kogeda sama nalja suhtes erinevaid emotsioone. Seetõttu on humoorikas suhtlus klienditeeninduses keeruline.

Ajalooliselt olid rändurid võõrad, kellesse kohalikud suhtusid umbusalduse ja kõhklusega ning keda avasüli vastu võtma ei rutatud. Endisaegsete kõrtside ja majutusasutuste võõrustajad kasutasid huumorit, et võõrastega sõbruneda.

Kuna turism toob kokku eri rah­vuse ja kultuuritaustaga inimesi, on nende lõbustamine teenusepakkuja­tele paras proovikivi. Samal ajal, kui humoorikas suhtlus toimib, tugevdab see teenusepakkuja ja klientide vahelisi suhteid. Seepärast võib huumorit pidada sotsiaalseks valuutaks, mis inimesi jagatud kogemuste ja mälestuste kaudu ühendab.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismiteenuste nooremlektor Marit Piirman ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi kaasprofessor Katrin Saks tegid uuringu huumori esitamisest ja tajumisest Eesti turismimaastikul. Selle eesmärk oli uurida huumori tajumist turismis klienditeeninduse kontekstis.

Uuring korraldati kahes osas. Esmalt keskenduti Eesti turismiettevõtetele, et selgitada välja, kuidas nad huumorit kasutavad.