Margo Peters: Veame Eestis ainulaadset kettagolfi sarja

Hole-in-One’i nädalamängude eestvedaja Margo Peters (vasakul) ja Rainer Aavik. Foto: Ants Liigus

Disc golf on populaarsust koguv ala, mida üle 160-l selleks loodud rajal harrastavad tuhanded huvilised kõikjal Eestis. Pärnumaal saab kettaid loopida 17 kohas, millest tuntuim on Jõulumäe, kuhu esimesed rajad tehti juba aastatuhande alul.

Maakonna vanimas disc golf’i klubis Hole-in One nähakse aasta ringi vaeva, et ala huviliste elu põnevamaks teha: siin kandis toimub Eesti ainus sari – Pärnumaa radade karikasari, mis külastab eri asupaiku, pakkudes võistlusvõimalusi talvelgi. Uurisime klubi ühelt eestvedajalt ja Eesti disc golf’i liidu juhatuse liikmelt Margo Petersilt, mis nii paljusid spordiala juures võlub.

Milliseid võistlusi klubi korraldab?

Meie vedada on seitsmest etapist koosnev radade karikasari, mis hõlmab ka maakonna talviseid meistrivõistlusi. Tegutseme kolmandat hooaega – esimene jõuproov toimus 2019. aastal –, kõik sai alguse ideest pakkuda võimalust võistelda väiksemates kohtadeski, näiteks Tõstamaal, Pärnu-Jaagupis ja Kilingi-Nõmmes. Toome võistluse kohalikule rahvale koju kätte talvelgi. Toona tulid ettepanekuga välja meie klubis praktikal olnud Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengid, kellega kahasse esimese võistluse korraldasimegi. Tean, et selliseid sarju mujal maakondades pole, ehkki tehakse nädalamänge, mis üldjuhul toimuvad ühes asukohas.

Tundub loogiline, et mängida saab suvel, teie seltskond aga ei luba enesele puhkust talvelgi.

Mängida saab kogu aeg. Ehkki koroona on talvel vähendanud huviliste arvu ligemale 40 protsenti, käib meil etapiti keskmiselt 30 spordisõpra. Talvel on kohati tüütu mängida, sest osalejad peavad ketastele kinnitama umbkaudu meetripikkused kinkepaela meenutavad lindid, et kettad hiljem sügavast lumest kergesti üles leida. Selline asi mõjutab ketta lennuomadusi: viskekaared vähenevad, õhutakistus suureneb.

Kui talvel on elu vaiksem, leiab suvel korvide juures vaevu vaba koha.

Suvistest nädalamängudest – hooaeg vältas maist septembrini – sai mullu osa üle 350 huvilise, see tähendab, et nii palju oli eri inimesi. Huvitavaid numbreid: kokku tehti 1200 ringi, mille raames läbiti ligemale 2000 kilomeetrit. Mängugraafik tihenes koroonaajal märgatavalt, tuues rajale umbes 20 protsenti enam huvilisi. Ju siis inimesed otsisid piirangute ajal võimalusi füüsilist teha, sest suuremates gruppides ei lubatud liikuda.

Kuidas lennukettaspordil Eestis läheb?

Esimene rada tehti aastatuhande alul Mäeotsal, Jõulumäelgi oli üks esimesi omalaadseid: rada võis seal olla juba aastal 2002 või 2003. Vahepeal vajus harrastamine varjusurma, siis alustasime meie oma nädalamängudega, Keilaski oldi aktiivsed. Mängijaid on Eestis palju ja tuleb üha juurde. Riigis peaks olema üle 20 000 harrastaja. Arvesse lähevad need, kes regulaarselt, näiteks korra nädalas, liigutavad. Selleks ei pea kuhugi klubisse kuuluma.

Mis teeb disc golf’ist üha populaarsema spordiala? Nimetage peamised boonused, miks ketas kätte võtta.

Esiteks, disc golf on väga sotsiaalne mäng, sest seda saab harrastada sõpradega või pereti. Teiseks, meie spordiala on soodne näiteks golfiga võrreldes: üks ketas maksab 15–20 eurot, mängimiseks sobivad eri spordirõivad, peaasi, et need mugavad oleksid. Väärib esiletõstmist, et kettagolf on saanud palju tähelepanu. Oleme käinud arvukatel liikumisüritustel, näidanud end noortele, näiteks koolides.

Miks noored peaksid disc golf’i harrastama? Eelkõige õpetab see ausat mängu. Igaüks peab oma punktid ise kokku lööma – hea, distsiplineeriv ülesanne. Kettagolfarid on hästi sõbralikud: kui oled algaja ja vajad abi, saad seda raja kõrvalt alati. Suur eelis on seegi, et mängida saab väikestes ja suurtes rühmades.