Pärnu mees Aarne Saluraid ei saanud kaks ööd magada, peas keerles mõte: “Igavene jama, mis toimub. Mida mina teha saan?” Pühapäeval ärkas ta kell kolm öösel, kiikas uudistest, mis seis Ukrainas on: kas algas uus pommitamine? Ajaks, mil ülejäänud pere silmad avas, oli mehel mõte küps: viin oma kaubikuga ise ukrainlastele abi.
Tellijale
Pärnakas suundus üksi Ukraina-Poola piirile abi viima
Ukrainlastest sõpru-tuttavaid Saluraidil pole. “See on esimene kord, kus tundsin, et ma ei saa vaiki olla, nagu öeldakse,” rääkis ta. Varasemad võitlused maailma eri nurkades ei ole teda sel moel puudutanud.