/nginx/o/2022/03/01/14400544t1hee4b.jpg)
Kultuuriminister Tiit Terik tunnistas vahetult enne Leonhard Lapini meie seast lahkumist kultuurimälestiseks Pärnus asuvad arhitektoonid – 1976. aastal valminud betoonkonstruktsioonid, mis on arhitektuurses kompositsioonis Kuldse Kodu terrasselamuga.
“Esmalt avaldan kaastunnet Leonhard Lapini perele, lähedastele. Ta oli tõeline suurmeister ja avangardist, kelle arhitektoonid on vaieldamatult ainulaadsed ning haruldased, nii Eesti kunstiteoste kui ka betoonehitiste seas. Haruldaseks muudab mastaapsed arhitektoonid juba see, kuidas nad astuvad dialoogi elamuga, mille juurde nad loodud on,” rääkis kultuuriminister Terik. “Kunstimälestiseks tunnistamine aitab loodetavasti tagada paremini arhitektoonide säilimise, samuti tutvustada Leonhard Lapini loomingut ning Eesti uuemat ehk nõukogude perioodi arhitektuuri- ja kunstipärandit,” lisas ta.
/nginx/o/2022/03/01/14400545t1hb007.jpg)
Pärnus Kuldse Kodu tänaval asuvad arhitektoonid projekteeris kunstnik-arhitekt Leonhard Lapin 1975. aastal. Arhitektoonid on umbes nelja meetri kõrgused valubetoonist kuubid, mille iga tahk on omalaadne kujund. Kuubi keskmes on ühel juhul kaldrist, teisel murdjoon.
Arhitektoonid on küll eraldiseisvad elemendid, kuid moodustavad kompositsiooni Toomas Reinu kavandatud ja Pärnu KEKi ehitatud 700 meetri pikkuse terrasselamuga Kuldne Kodu ning selle sissepääsude ees olevate värviliste betoonist struktuuridega, mille autoriks on samuti Leonhard Lapin. Terrasselamu ette oli algselt kavandatud kaheksa arhitektooni ja hoone keskmesse kogukas supertähis, kuid plaan realiseerus vaid osaliselt. Ehitamata jäi kortermaja keskel asuma pidanud tornelamugi.
Algselt oli üks arhitektoon sinist ja teine rohelist värvi. Arhitektoonid toimivad ühtaegu nii elukeskkonda ilmestavate skulpturaalsete vormide kui sissepääsutähistena. Tänaseks on säilinud arhitektoonide vorm, kuid algne värvilahendus ning kohati betoonpindki on välitingimuste tõttu kulunud ja vajavad taastamist.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)