KOLUMN ⟩ Laske teistel head teha

­Milles on süüdi need kõige armetumad ja abitumad, et nemad saavad kannatada? Foto: Dmitri Kotjuh

Näinud kaadreid ja lugenud õõvastava sisuga artikleid Ukraina sõjas viga saanud lastest, ei suuda pisaraid tagasi hoida. Hambutu naeratusega pisitütart imetledes rändavad mõtted sellele, mis siis ometi saaks, kui minu kodumaal sünniks midagi nii jubedat, et sunniks lapsi päevapealt täiskasvanuks saama, õpetama ­neile, et elu on tohutult ebaõiglane ja paraku saavad süütudki inimesed hukka. Nad näevad surma ja verd nii lähedalt, et vähemasti hingehaavad jäävad igaveseks.

Sel hommikul, kui Vene väed Ukrainasse tungisid, hakkas kuklas tiksuma mõte: minu laps usaldab mind, pean tagama ­tema turvatunde ja heaolu, kuid kuidas ­seda sõjakeerises teha, kui iga hetk võib su ­kodu õhku lennata ja sina ühes sellega? ­Milles on süüdi need kõige armetumad ja abitumad, et nemad saavad kannatada? Mitte et üleüldse keegi vääriks valu ja kannatusi ...

Samal ajal ringlevad sotsiaalmeedias postitused ja kommentaarid sisuga: jah, Ukrainal on raske, aga Eestis on nii palju abivajajaid, annetame ikka neile enne. Sama suhtumist ­täheldasin, kui näitleja Henessi Schmidt käis “Ringvaates” rääkimas, kuidas ta ugandalasi abistab.