/nginx/o/2012/02/21/971418t1he1d5.jpg)
Paljudel eelnevatel aastatel on Pärnu Mai lasteaia pere käinud vastlaliugu laskmas mägedel, sel aastal otsustasime midagi vahvat korraldada oma lasteaia hoovis.
Vastlapäev tuisus ja tormis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõtted tulid toredad: jääskulptuuride näitus, vahva vastlaveok, spotlikud vastlamängud ja vastlasimman.
Juba mitu päeva varem kerkisid rühmade mänguväljakutele toredad lumekujud, mida taheti kaunistada jäälatenatega, kuid ilmataat tõi sula ja suurepärane mõte ebaõnnestus.
Vastlapäeva hommikul, hoolimata vinguvast tuulest ja tuisust, tulid Mai lasteaia mudilased kohale hea tuju ning kelkudega. Rühmadel oli ette valmistatud vanemate toel ja abil vahva vastlaveok, millega sai sõita nii üksi kui mitmekesi. Vedajateks olid isad, kes tegid tõeliselt lustlikku saanisõitu kõigile, kes soovisid.
Vastlatrallile olid tulnud Soome kelkudega „taksoteenust“ pakkuma metsloomad. Karu, jänes ja rebane sõidutasid lapsi vaid kolme käpaplaksu eest. Kõige rohkem huvi pakkusidki lastele Soome kelgud, mida paljud nägid esimest korda. See kelk tunnistati kõige populaarsemaks sõiduriistaks.
Sportlikud vastlamängud tuli aga ära jätta, sest tuul tahtis kõik vahendid lendu tõsta ja minema viia.
Et tuul ja tuisumöll õues pikka pillerkaari ei võimaldanud, suundusime saali vastlasimmanile. Seal kõlasid vastlalaulud väikekandle saatel. Lapsed nägid ja kuulsid vastlavurri maagilist häält, tantsisid vastlapolkat ja -valssi. Vastlaveokeid teinud rühmad said aukirja ja suure aplausi. Igale vastlapäevalisele jäi mälestuseks vastlatralli osavõtukaart, mille pidid lapsed hiljem ise ära värvima. Loomulikult ootasid lõunalaual kuum hernesupp ja vastlakukkel.