Sisuturundus
9 põhjust, miks eelistada moodulkorstent
17. märts 2022, 00:00
Nüüdisaegsel moodulkorstnal on oma aja ära elanud telliskorstna ees vähemalt üheksa eelist. Millised need on, kirjutab Schiedeli piirkonna müügijuht Jaanus Variku.
Traditsiooniline telliskorsten on meid pikka aega ausalt teeninud, kuid küttesüsteemide tehnoloogilise arengu ja inimeste kütmisharjumuste muutusega on see korstnatüüp praegustele nõuetele jalgu jäämas.
See on ka üks põhjusi, miks hakati tootma moodulkorstnasüsteeme, mis omakorda jagunevad plokkidest ja metallist moodulkorstendeks. Pikk arendustöö on viinud selleni, et tänapäevasel moodulkorstnal on üheksa märkimisväärset eelist vanade telliskorstende ees.
1. Moodulkorsten sobib nüüdisaegsetele kütteseadmetele kõige paremini. Kui majapidamisse tuleb tänapäevane keskküttekatel, vajab telliskivikorsten väljavahetamist või ümberehitamist. Madala suitsutemperatuuriga kütteseadmetega tuleb telliskorstna lõõri sisse kindlasti paigaldada roostevaba suitsutoru koos vajalike lisadega. Vastasel juhul on korsten tuleohtlik, kuna kütmisel tekkiv happeline kondensaatvesi söövitab tellised läbi kahe-kolme aastaga, mõnel juhul isegi juba ühe talvega.
Moodulkorstna sisetorud on tehtud aga happekindlast keraamikast või roostevabast terasest, mis tagab moodulkorstna tuleohutuse. Lisaks pakuvad moodulkorstnasüsteemid nüüdisaegsetele kütteseadmetele selliseid lisavõimalusi nagu ruumiväline õhuvarustus, tõmbe reguleerimine jne.
2. Moodulkorstna ümar sisetoru tagab parema tõmbe kui kandiline telliskorsten.
Kehva tõmbe tõttu võivad tekkida tahmapõlengud, samuti võib hakata vingugaasi tuppa ajama. Mida parem tõmme, seda puhtam on põlemine ja ka kütmise kasutegur on suurem.
Tänapäevaste moodulkorstnate sisetorud soojenevad kiiresti ja tänu sellele on nende tõmme alati parem kui telliskorstendel, mis vajavad oma massiivsuse tõttu n-ö ülessoojenemist.
Ka on moodulkorstnate sisepinnad siledamad kui ükskõik kui hästi laotud telliskorstendel, mis tähendab aeglasemat tahmumist ning lihtsamat puhastamist.
Võrreldes telliskorstna neljakandilise lõõriga töötab moodulkorstna ümar ristlõige peaaegu ilma igasuguse takistuseta, mis samuti soodustab head tõmmet.
3. Moodulkorsten on tuleohutum kui vana telliskorsten. Tänu siledale sisepinnale tekib moodulkorstnasse vähem pigi ning ka tahmapõlengu oht korstnas on väiksem. Schiedeli moodulkorstnaid on tahmapõlengute vastu kontrollitud, aga telliskorstnaid niiviisi uurida ei saa, sest iga korsten on n-ö rätsepatöö.
Kuni 1100-kraadise kuumusega tahmapõleng tekitab telliskorstnale läbivad praod, mille kaudu pääsevad tuleohtlikud sädemed, leegid, vingugaas ja suits majakonstruktsioonideni ja hoone siseruumidesse. Moodulkorstna puhul pragude tekkimise ohtu pole, kuna tahmapõlengust tekkinud kahjustused on minimaalsed.
Telliskorsten koosneb aga paljudest üksikdetailidest ja lisaks segust – seetõttu on ka tahmapõlengujärgsete kahjustuste oht suurem. Kui telliskorstnas tekib tahmapõleng, mille järel on korstnasse tekkinud kahjustused, peab korstna kas renoveerima seguga või panema selle sisse hülsi (nt Schiedeli Prima Plus suitsutoru).
4. Tänapäevased moodulkorstnad on välja töötatud tootestandardi järgi ja neid on igakülgselt katsetatud. Schiedeli moodulkorstnad on valmistatud materjalidest, mille tuleoht on viidud miinimumini. Kõiki Schiedeli moodulkorstnaid on katsetatud ekstreemsetes tingimustes, näiteks kuuetunnise kõrgel temperatuuril kütmise ning tahmapõlengu tekitamisega korstnas. Telliskorstnal puuduvad tootestandardid ning seetõttu pole see korstnatüüp läbinud ametlikke tuleohutuskatseid sõltumatutes laborites – analüüsitud pole ei materjale eraldi (telliskivid, mördisegu komponendid jne) ega valmis laotud korstnaid töötingimustes. Seega võib julgelt väita, et moodulkorstnad on tänu igakülgsele katsetamisele turvalisemad kui tellistest analoogid.
5. Moodulkorstnad peavad sammu aasta-aastalt karmistunud ohutusnõuetega. Korsten on potentsiaalne ohuallikas, kui küttekeha jaoks pole valitud sobilikku korstent või ehitamisel on tehtud vigu.
Küttekolde tüüp ja küttematerjal seavad korstnavalikule oma tingimused. Näiteks puidu ja kivisöe kasutamisel on korstnasse paisatavate gaaside temperatuur vahemikus 150–400 kraadi, seevastu gaasi-, õli- ja pelletikatelde puhul üldjuhul 100–250 kraadi.
Rahvusvaheline tähistussüsteem näitab konkreetse moodulkorstna temperatuuritaluvust (200, 400, 600 kraadi), vastupidavust rõhule (alarõhk, ülerõhk, kõrgülerõhk), töökeskkonda (märjad või kuivad töötingimused), sööbimis- ja korrosioonikindluse taset, sisetoru materjali ja tahmapõlengu katse läbimist ning korstna nõutud kaugust põlevatest materjalidest. Telliskivikorstendel igasugune kokkulepitud tähistus puudub.
6. Moodulkorsten on kaalult kerge. Telliskorsten nõuab alati korralikku alusvundamenti, et tagada korstna stabiilsus ja ohutus. Selle ladumine eeldab betoonivalamise või müürsepatöö oskusi. Moodulkorstna kergem kaal lubab kokku hoida alusvundamendi maksumuselt. Samuti saab metallkorstent paigaldada otse kütteseadme peale, mis hoiab kokku palju ruumi.
7. Moodulkorstent on lihtne paigaldada. Moodulkorstendes kasutatakse valmis pikkusega elemente, mis muudab korstnaladumise lihtsaks nagu legoklotside kokkupaneku. Moodulite ühendamiseks kasutatakse spetsiaalseid paigaldusliime ning metallkorstende puhul ühendusklambreid. Üldiselt saab selle töö tehtud ühe päevaga, metallist moodulkorstna puhul isegi tundidega.
Seadus lubab igal majaomanikul oma eramule ise korstna paigaldada juhul, kui järgitakse tuleohutusnorme ja küttesüsteemi ehitamise nõudeid. Schiedeli korstna ehitamisega saab iga meistrimees ise hakkama, sest see töö ei nõua erioskusi.
Moodulkorstent saab paindlikumalt paigutada hoone sees, mis on eriti oluline uute küttekehade lisandumisel.
Moodulkorstendele toodetakse ka eri lisatarvikuid, nagu liitmikud, puhastusluugid, siibrid, tõmberegulaatorid, mis lihtsustavad hästitoimiva küttesüsteemi ehitamist veelgi.
8. Moodulkorstende tootmisel arvestatakse eri kütteseadmete nõuetega. Kui ehitada korsten enne kütteseadme valimist, võib juhtuda, et see ei sobi kütteallikaga ei mõõtmetelt ega omadustelt.
Näiteks pelletikamin tekitab söövitavat kondensaatvett, mis nõuab happekindlast materjalist korstent. Kõigil moodulkorstendel kasutatakse rahvusvahelist tähistussüsteemi, mis näitab, millise kütteseadme ja -materjaliga korsten sobib – selle lubaduse osas võtavad klientide ees vastutuse nii korstna tootja kui ka sõltumatu testimislabor. Telliskorstendel eri kütteseadmetele sobivad variandid puuduvad.
9. Moodulkorstent on lihtne puhastada. Küttesüsteemi tuleohutuse tagamiseks ning töökorras hoidmiseks on tarvis korstent korrapäraselt puhastada. Pideval puiduga kütmisel tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid küttesüsteeme üks kord kütteperioodi jooksul. Gaasi- ja õlikütteseadmed vajavad puhastamist vähemalt korra aastas. Moodulkorstende ümara lõõri puhastamine on lihtsam, samuti tahmub moodulkorsten tänu siledale sisepinnale vähem. Tavaliselt kasutatakse puhastamisel terasest harju, kuid metallmoodulkorstna puhul tuleb kasutada plastharju.
Moodulkorstna puhastamisega saab hakkama iga majaomanik, sest eramajade korstent võib omanik puhastada ise. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema aga kutsetunnistusega korstnapühkija.
Kokkuvõttes võib öelda, et moodulkorsten on tänapäeval säästliku mõtteviisiga inimese valik: efektiivne, pika elueaga ja turvaline.
Schiedel pakub majaomanikele tasuta korstnaalast nõustamist. Kui sul peaks olema sel teemal küsimusi või vajad tasuta nõu, siis võta ühendust:
Schiedel Eesti
627 5560