Korduvalt on räägitud riiklikest meetmetest raskustesse sattunud kinnisvaraomanike välja aitamisel, kuid riikliku abiprogrammi korral oleks vaja turule selgeid sõnumeid, millises osas hätta sattunuid aidatakse, hüplikud seisukohavõtud tekitavad segadust.
Krista Nõmm: Turuosalised ootavad poliitikutelt selget sõnumit
Poliitikud ja arvamusliidrid on viimaste kuude jooksul öelnud välja väga erinevaid mõtteid kinnisvaraturu kiire tõusuga kaasa läinud inimeste ja ettevõtjate aitamise teemal.
Paraku on need seisukohad väga ebaühtlased ega kätke ühtegi väga konkreetset tegevuskava, pigem sisaldavad need sõnu “võiks”, “on võimalik” ja “konsulteerime”.
Palju on räägitud, et munitsipaalkortereid vajavad kohalikud omavalitsused võiksid uute korterite ehitamise asemel soetada endale juba valmis, kuid tühjalt seisvates kortermajades elamispindu.
Ilmselt ei oleks see väga keeruline, raskustes kinnisvaraarendajad oleksid meelsasti valmis hinnas läbi rääkima.
Lausa valitsuse tasemel on võetud ette läbirääkimised pankadega, et laenuhädalistele pakkuda pankade võimaldatava põhiosamakse puhkuse kõrval intressipuhkust.
Pärast ministri külaskäiku ruttasid suuremad pangad kinnitama, et nad on maksepuhkusteks valmis. 2010. aasta riigieelarve ettevalmistamise käigus planeeritakse leida vahendid, mis näiteks töö kaotanud isikute intresse tagaks. Siiski on see konsultatiivsel tasemel asjaajamine, mitte konkreetne projekt koos põhjaliku tegevuskavaga.
On olnud veelgi signaale turuosaliste aitamiseks ja see on äärmiselt positiivne. Kindlasti ei tohi kritiseerida isikuid, kes soovivad mõõdukuse piires turuosalisi aidata. Ometi jääb kõrvaltvaatajana mulje, et seda kõike tehakse veidi koordineerimatult.
Soovin siinkohal rõhutada, et riiklikud meetmed võivad, kuid ei pruugi olla õige lahendus. Ent kui riigi esindajad juba alustavad seesuguse kampaaniaga, tuleks sellele läheneda oluliselt komplekssemalt, sest vastasel juhul annavad segased signaalid vaid segaseid tundeid juurde ja lootusekiirt võivad põhjendamatult hakata nägema isikud, keda väljatöötavad abiprogrammid mingilgi moel ei aita.
Kindlasti ei kavatse ma hakata siinkohal näpuga ette näitama, mis oleks õige ja mis vale, kuid ootan, hoolimata poliitilisest tahtest, rohkem selgust ja konkreetsust.
Kui valitsus peab Eesti kinnisvaraturul juhtunut piisavalt tõsiseks, et sellega tegelda, oleks ehk otstarbekas luua poliitikutest, ametnikest, ettevõtjatest ja pankuritest koosnev ümarlaud, mis kaardistaks kõigepealt selgelt turul toimuva.
Seejärel ootaksin sellelt ümarlaualt, komiteelt või komisjonilt – ükskõik, kuidas keegi seda nimetab, – konkreetset tegevuskava koos eesmärkidega.
Tõsi, need eesmärgid võiksid olla veidi riigimehelikumad. Intressipuhkus on hädavajalik! Nõus.
Ilmselt oleks otstarbekas kasutada tühje kortereid munitsipaalpinnana. Kuid sellega ei tohiks teemadering lõppeda.
Milline on noorte perede kodusoetamise abistamise programm järgnevaks viieks aastaks? Kas investeerimistuhinas endale laenuga mitu korterit ostnud isikud saavad ühe korteri väljaüürimisel kas või ajutise tulumaksusoodustuse?
Kuidas lahendada tagasiküsitud käibemaksu probleem ettevõtjatel, kes on vara ehitanud kallimalt, kui nüüd müüvad?
Ilmselt on päevakajalisi küsimusi veel ja veel ning just nende vastuste otsimisel jään ootama riigi ja ettevõtete esindajate ühiseid jõupingutusi.