Mart Alliku: Pärnu delta bluus

, Pärnu linnavolikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Alliku.
Mart Alliku.

Ise kujundame oma elu ja mainet. Peksupealinna tiitel pole hea, aga sellest hullem on aastaid linna näriv ringkäenduse kasvaja, mis pärsib arengut.


Volikogu koosseis muutub iga valimise järel 10-15 protsenti. Kohad ja ametid jagatakse tavaliselt ikka ühe ja sama seltskonna vahel, üksteist valides ja nimetades. Ajakirjandus suhtub sellesse heatahtlikult, nimetades linnale kuuluvate ettevõtete juhte tihti ettevõtjateks.



Omamoodi on neil õigus, sest näiteks linna ettevõttest Estonia on tulu saanud üksnes ta juht Vello Järvesalu. Kui ausalt või ebaausalt, uurib politsei.



Linnaeelarvesse need ettevõtted tulu ei too. Samuti puudub nende ettevõtete tegevuse üle igasugune kontroll, sest samad inimesed juhivad nii linna kui linna ettevõtteid.



18 aastat oleme teadnud, et elame õigusriigis ja Eestis valitseb võimude lahususe printsiip. Kuid mitte Pärnus.



Jokk Estonia


Politsei algatab uurimise TRK Estonia ASi vara omastamise suhtes ja kuulutab ettevõtte juhi ja koalitsiooninõukogu esimehe Järvesalu kahtlustatavaks.



Linnapea omaniku esindajana ning ettevõtte nõukogu Ahti Kõo juhtimisel ei alusta isegi auditit ega tee sisekontrolli. Neile on kõik selge. Järvesalu jätkab ettevõtte juhtimist ja ootab kohut.



Volinikele ehk rahvaasemikele asja ei selgitata, sest kord seda ette ei näe. Seega ei tea tegelik omanik, linnarahvas, mis tema ettevõttes toimub. Polegi vaja. Kõo, Jane Mets, Aivar Pärna ja Järvesalu teavad (uurijad ka).



IRLi fraktsioon esitas jaanuaris volikokku eelnõu, millega soovis muuta linna põhimäärust. Muudatus seisneb selles, et volikogu liikmed ei saaks kuuluda linna ettevõtete juhatusse ja linna ettevõtete nõukogude liikmetel oleks volinike ees aruande kohustus. Sellega oleks täidetud võimude lahususe printsiip.



Iseenesest elementaarsed asjad ausa ja läbipaistva asjaajamise korral. Aga mitte Pärnu koalitsioonile. Eelnõu ei võetud päevakorda.



Kõo võib iga tuulemuutuse peale mõne ümarlaua kokku kutsuda, aga selliseid asju tema ei aruta. Ju haistab siin oma võimalust … Hahaa!



Lugu ei olekski nii hull, kui see haigus poleks krooniline ja nakkav. Volikogu Kesk-, Reformierakonna ja Rahvaliidu volinikud on kogu oma poliitilise tegevuse pannud omakasu vankri ette.



Ahnus on see tung, mis paneb tahtma rahvast esindada, maksku mis maksab.



Kas või võlgu, kas või spordihalliga, tulgu pärast meid või tõesti veeuputus, mis kõik meie sigaduste jäljed minema uhuks. Uus veiderdamise aeg ootab aga ees – kohalikud valimised.



Olukorrast tiigis


On jällegi “messia” ootus. Päästja peaks saabuma, tõenäoliselt maavalitsuse poolt. Targad juba kuulutavad. Mida see (või ta) muudab? Pole usutav, et valitsevad seltsimehed lahustuks või kaoks. Tulija peab end nende keskele sobitama.



Kas sügisel sünnib midagi sellist, mis paneb uue volikogu mõtlema ja tegutsema Pärnu linna hea käekäigu eest? Annaks jumal!



Praegu loete linnas plakatitelt, et kõiges on süüdi Reformierakond ja IRL. Stsenaarium on teada.



Sellele laimukampaaniale peaks järgnema Reformi vastandumine Keskile.



Postimehes Ahto Lobjakase kirjeldatud “kahevertikaalne Eesti” siseneb kohalikku valimisvõitlusesse. Asja sisu on kahe suure, Reformi- ja Keskerakonna vastasseis, mis enamjaolt lõpeb nende liiduga.



Kui peaks kuidagi teisiti minema, parandatakse viga kiiresti. Kõiges lepitakse kokku, kõik on jagatav.



Pääsetee


Kui laseme parasiitidel linnavalitsemises edasi osaleda, muutub Pärnu kiiresti getoks. Selleks ei ole enam palju vaja. Kevad tervitab meid ligi 100 miljoni kroonise negatiivse lisaeelarvega, mille viljad on mõrud.



Häid lahendusi praegu pole. On halvad ja need on meie erakondade käes. Uus kvaliteet linnavalitsemisel saab sündida ainult siis, kui erakonnad loobuvad senistest parasiitpoliitikutest ja asendavad need usutavate ja ausate kommunaalpoliitikutega.



Teine tee on puhastumine “loomulikul” teel: kapitalism nagu looduski toimib oma seaduste kohaselt.



Olukord linnas läheb nii hukka, et linn peab kas müüma või sulgema oma ettevõtted (sekkuvad vennad Haldur ja Täitur) ning nii kaobki parasiitide huvi olla pumba juures.



See aga on väga pikk, piinlik ja kulukas tee.



Kui erakonnad siiski oma järeldusi ei tee, võib olude halvenedes ärgata rahvas. Ega ameerikalik lintš ole muud kui rahva(oma)-kohus. Millest siis jutustaks kurblik Pärnu delta bluus?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles