Aed ootab tegutsema!

Üks esimesi töid, mida kevade saabudes saab aias ette võtta, on viljapuude lõikamine. Foto: Shutterstock

Kevad on juba vargsi aedadesse hiilinud. Esimesed aiatoimetused on ehk juba seljataga, ent suurem osa ootab veel ees. Millal ja millest alustada ning kuhu oma tähelepanu kevadel aias suunata?

Pärast pikka talveaega ootab iga aiaomanik pikisilmi lume sulamist ja esimeste õieliste tulekut. Kevade kiiremale tulekule aias saab ka ise kaasa aidata. Aiandusekspert Meeli Sermat soovitab juba aeda planeerides sellele mõelda ning sügisel soojematesse aia nurkadesse kevadlilli istutada. „Peenra võiks rajada võimalikult lõunapoolsele alale, eriti hea kui mõne hoone lõunaküljele. Lumi sulab sealt palju varem, kui mujal aias ja varajased sibullilled alustavad õitsemist. Sel aastal õitsesid esimesed lumikellukesed juba veebruari alguses,“ räägib ta. Lisaks on väga varajane õitseja näiteks lumekupp, kes pistab oma nupud välja juba siis, kui lumekate veel maas. „Kõikidest kõige varajasemad õitsejad on aga lumeroosid, mis juba aasta lõpus pungi moodustavad. Jaanuaris võime juba ka esimesi õisi näha. Aga ikka ainult seal, kus lumi ära sulab.“

Varajased õitsejad paiguta aeda targalt. Foto: Shutterstock

Kust alustada aiatöödega?

Hoolitsetud ja kauni aia taga on usin pererahvas. Kevadel tehtud vajalikud tööd panevad aia suvel tõeliselt särama. „Kui me ei puhasta peenraid enne suurt kasvu, siis me võime kohe kindlasti vigastada kasvupungi. Seega jääb ka õitsemine vähemaks. Näiteks pojengidel on väga tundlikud ja kergesti murduvad kasvupungad,“ selgitab Sermat kevadtööde olulisust ning lisab, et ideaalis peaks kuivanud pealseid eemaldama juba sügisel. Aga kust kevadel algust teha?

Kõige esimesena saab märtsis ilmselt asuda puude ja põõsaste lõikamise juurde, et parandada nende kuju ning soodustada pungade teket. Hõredama võraga viljapuud annavad sageli rohkem vilju.

Pisut tahkem pinnas ei tähenda, et peenratöid juba vaikselt tegema ei saaks hakata. Vastupidi – pisut tahenenud pinnasest on Sermati sõnul mugavam välja rohida ka tekkinud umbrohi. „Õieti saab neid nii vara lausa mulla pealt välja noppida,“ sõnab ekspert, „Näiteks vesiheina, mis väga kiiresti kasvama hakkab ja kohe ka õisi moodustab. Ka suure juurega umbrohud nagu võilill, teeleht, nõges on praegu kergem välja tõmmata.“

Ka püsilillepeenraid soovitab ta hakata juba varakult kohendama- lõigata kuivanud osad, vähendada pahmikuid ja nii edasi. Sermat tuletab meelde, et igihaljad päikesetundlikud taimed peaks nüüdseks olema juba varjutuskangaga kaetud. „Seda tuleks juba jaanuaris teha,“ täpsustab ta, „Näiteks pukspuud, läiklehised mahooniad, okaspuuvormid, lauspäikese käes kasvavad rododendronid.“

Kui sügisel jäid kevadlilled istutamata, saab varakevadel peenrasse poetada näiteks lumi- ja märtsikellukesi või lumekuppe. Kui kuhugi on tekkinud väga tihe lillesülem, saab kevadel ette võtta harvendustöö ning osad taimed koos sibulaga oma õigetesse kohtadesse ümber istutada. Kevad on eksperdi sõnul soodne aeg ka sibulate juurdumiseks ning puhtam peenar annab hea ülevaate, kuhu taimi laiali harvendada.

Ajastusvead maksavad kätte

Julge pealehakkamine on pool võitu, ent liiga rutakalt tehtud vead võivad muuta hilisemad aiatööd oluliselt keerulisemaks või aia ilu hoopis rikkuda. Ühe põhilise veana toob spetsialist välja, et töödega kiputakse alustama liialt vara – muld on veel liiga niiske ning tööde käigus trambitakse see liiga tihkeks kokku. Hiljem on seda raske uuesti õhuliseks kobestada. Teisalt kaotab eelise ka see, kes tööde alustamisega vastupidiselt liiga hilja alustab. Nii võivad olulised ajakriitilised tööd jääda õigel ajal tegemata, näiteks tundlikud taimed varjutuskangaga õigel ajal katmata. Nii võib kohata aedades üsna sageli mõnd kõrbenud lehtedega läiklehist mahooniat.