/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99996t1h05db.jpg)
Aeg on jõudnud sinnamaale, et ega eestlane oma lipust suurt hooli. On ju teist lehvitatud küll: 1988, 1989, 1990-1991. Nii pole sugugi haruldane, et eramul on noobel lipuhoidik, aga riigi- ja rahvuslipuks pole enam raha jätkunud.
Repliik: Mannetu lipukultuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, lipuhinnad on poodides kirved. Mine tea, kas on see tingitud Lipuvabriku monopolist või edasimüüjate kasuahnusest. Kõrget hinda saadab madal lipukultuur.
Endla teatri ees pargis on nüüd kõrvuti riigilipp ja Pärnu oma. Euroopa Liidu ja NATO lippu (mõlemad Eestile olulised organisatsioonid) võib silmata ainult kaitseringkonna staabi ees Aia tänaval.
Kesklinna silla otsas on rivi lipumaste. Milleks, kui isegi tähtsate rahvusvaheliste kohtumiste puhul Pärnu linnas (näiteks Balti ja Põhjamaade peaministrite kohtumine) ei suudeta sinna lippe heisata? Ehk korraldaks nii, et sel aastal oleks Pärnu vabariigi aastapäeval lipuehtes?