Putinlased meie keskel

Ukrainale on toeks iga sent, mida selle riigi toetuseks ühel või teisel viisil kogutakse, aga ­seda ei tohiks teha sunniviisiliselt. Foto: Elmo Riig

Venemaa sõjaline sissetung ­Ukrainasse on leidnud ühese hukkamõistu kõikjal maailmas. Agressori küüsi sattunud Ukrainat ja sealt põgenenud mitut miljonit inimest toetatakse sõjavarustuse, rahaülekannete ja igapäevaeluks vajalikuga võimalustest lähtuvalt.

Rünnaku all kannatavale rahvale annavad abi nii paljud riigid kui miljonid või miljardid inimesedki, kellele selline rünnak ja mõistetamatu verevalamine vastukarva on.

Pärnumaalgi on ilmselt keeruline leida inimest, keda vaid 1000 kilomeetri kaugusel toimuv sõda, mille käigus Vene väed on tapnud ja vigastanud sadu tsiviilelanikke, külmaks jätab.

Juba esimese sõjapäeva järel panid siinse kandi aktiivsed kodanikud seljad kokku ja hakkasid sõjapõgenike toetuseks abi korjama.

Appi tõtati vabatahtlikult ja seda oma vabast tahtest ja südame sunnist.

Seda kummastavam on mõne kriisiolukorra pealt profiiti lõigata üritava poliitiku käitumine.