/nginx/o/2022/03/14/14425099t1h3838.jpg)
Tänapäeval ei ole aiandusega tegelemiseks vaja suurt aeda, põllumaad, kasvuhooneid – üha enam kogub populaarsust n-ö potiaiandus, mida toetab hea sordiaretus. Taimed on muutunud kompaktsemaks, haigustele vastupidavamaks ja vilju on igas värvis igale maitsele. Seega piisab täiesti pisikesest rõdust, terrassist või hoopis avarast aknalauast.
Mida suvel kasvatada?
Kui rääkida tomatitest, siis hea kompaktse kasvukujuga on sort „Vilma“ – see on n-ö potitomat. Selle pisikeseviljalise sordi eelis on saagikus ja viljade lõhenemiskindlus.
Madalatest tomatitest soovitame sorti „Beta“, mida saab samuti kasvatada potis, aga muidugi ka avamaal ja kasvuhoones. Ta ei vaja toestamist, viljad on 65–80 grammi. Sort on saagikas ja väga varajane.
Väikeseviljaliste tomatite pluss on nende tarbimismugavus ja hea magus maitse. Neid on lihtne salatisse lõigata ning ka lastel on mõnus põõsa otsast noppida – põnev ja samas tervislik amps. Potis tomatite kasvatamisel tuleb meeles pidada, et tomatitaim tahab piisavalt suurt potti (minimaalselt 30 cm läbimõõduga pott – mida suuremakasvulisem on sort, seda suurem peaks olema pott), päikest, regulaarset kastmist ning väetamist.
Kui rõdu põrand on taimepotte juba täis, aga ikka tahaks midagi veel, võiks vaadata taimede ampelpotis kasvatamise poole. Üks headest amplitomatitest on „Bajaja“, mis on pisikeste punaste viljade ning rikkaliku saagiga. Rippamplis kasvab väga edukalt ka rippmaasikas, neid on palju sorte ja kõik on ühtemoodi head. Taimedele võiks valida siiski päikselisema kasvukoha, nii on saak rikkalikum.
Kurkidest on väga populaarsed sordid „Adam“, „Alex“ ja „Dirigent“. Kõik kolm on lühikeseviljalised sordid. Neid saab samuti kasvatada potis, aga tuleb ülespoole siduda. Kurgitaimed lähevad võrdlemisi suureks ning neil vabalt kasvada lastes võivad nad laiaks minna. Üles sidudes saab neid hoida kompaktsemana ja taimele paistab päikesevalgus ühtlasemalt.
Loomulikult on pottides lihtne ja mugav kasvatada eri maitsetaimi – basiilikut, tilli, rosmariini ja palju muud. Tillisortidest on oma kompaktsuse ja maitse poolest ideaalne potis kasvatamiseks „Nano“. Tegu on kääbussordiga, mis ei kasva suureks ja kõrgeks, nagu oleme harjunud aiamaal nägema, vaid ongi mõeldud just n-ö rohelise saamiseks. Maitsetaimed on aretatud ka välimuse poolest dekoratiivseteks, seega on neid vahva kasutada lillekompositsioonides.
Potis võiks proovida ka lehtsalati kasvatamist. Sorti „Frillice“ oleme tavaliselt harjunud poelettidel nägema, kuid seda saab edukalt kodus aknalaual kasvatada. Tema lehed on äärtest tugevalt lõhestunud, krõmpsuvad ja väga maitsvad.
Kuidas ja millal külvata?
Külvamine on iseenesest väga lihtne ning sellega saab hakkama ka algaja aianduse harrastaja. Seemnepakkidel on kirjas, millal aiakultuuri külvama peaks, enamasti jääb külviaeg jaanuarist aprillini. Mõni liik vajab varem külvamist, mõni hiljem.
Kuidas seemneid külvata? Vaja on külviresti või -alust. See täidetakse külvimullaga ja seemned pistetakse mulda. Osa seemneid, mis on valgusidanejad, pannakse lihtsalt mulla peale. Pinnast tuleks niisutada veega ja katta näiteks kilega. Oluline on hoida külve ühtlaselt soojas kohas. Sõltuvalt liigist on mõne päeva kuni nädala pärast näha, et külvid on tõusnud. Siinkohal tuleb meeles pidada, et otsene varakevadine päike võib sirguvatele taimedele liiga teha. Kurgid näiteks võivad üles tulla isegi kolme päevaga, paprikatel ja kibepipardel läheb aega rohkem kui nädal.
Kui olete külvanud seemned tihedalt ja idulehed on juba täis kasvanud, tuleks seemikud pikeerida kas kassetti või väikestesse pottidesse, et need saaks piisavalt valgust ning juurtel oleks ruumi areneda.
Kes külvamisega sina peal ei ole, saab kevadel meie juurest, Kuuse aiandist, osta ettekasvatatud köögiviljataimi. Valikus on taimi nii potti kui ka avamaale. Sorte on palju erinevaid ning igaüks leiab midagi meelepärast.
Millega väetada?
Väetiseid on pakkuda eri aiakultuuride jaoks köögiviljadest lilledeni. Muidugi on valikus orgaanilisi väetisi, millega võikski väetada söödavaid aiakultuure, sest need ei sisalda keemilisi lisaaineid ning on keskkonnasõbralikud.
Suviseid taimi peaks üldjuhul väetama iga paari nädala tagant. Kellel aga nii palju aega ei ole, soovitame kasutada pikaajalise toimega väetiseid. See tähendab, et väetise mõju kestab mitu, kolm kuni kuus kuud.
Hea variant on ka väetisepulgad, mis surutakse mulda. Kogus ühe poti kohta sõltub poti suurusest. Mõjuaeg võib olla kuni kolm kuud. Väetisepulgad on hea lahendus inimestele, kel kipub väetamine ununema.
Meie aiandist leiad kõik tarviliku, sh häid nõuandeid, et endale sobiv potimajandus püsti panna. Müügil on eri seemned, mullad, potid, väetised, taimed ja palju muud. Kohtumiseni Kuuse aiandis!
Lahtiolekuajad E–R 9–18, L 9–15, alates aprillist kuni jaanipäevani oleme avatud ka pühapäeviti 9–15.
Leia meid sotsiaalmeediast:
Facebook Kuuse Aiand
Instagram @kuuskae
Koduleht https://kuuseaiand.ee/. Kogu valik ei pruugi veel väljas olla, koduleht on uuendamisel.
E-post kuuskae@hot.ee. Meie poole võib alati pöörduda eri küsimustega, aitame hea meelega!
Telefon 446 4233