Loodusvaatlus ⟩ Kevademärk: liblikad ja kärbsed poevad talvekorteritest välja

Eakale muutub pöialpoisi laul kuulmatuks ühe esimese häälena looduses, sest vanaduses kõrv nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba. Foto: Karl Adami

Öösel külmetab, kuid päikesepaistelised, mõõdukalt soojad päevad sulatavad maas laiuvat lund ja jääd isukalt. Kevad näikse lähenevat, sest nii mõnigi liblikas on end talvekorterist välja ajanud. Eelmistel aastatel on minu kohatud liblikad olnud kollakad, mis kuulduste järgi ennustab kuldset suve.Tänavune esimene oli aga kirju, koerliblikas. Kirju liblikas toovat aastaks kirju, vaheldusrikka elu. Esimese liblika nägemise tule­vikuenne kehtib vaid nägija enda kohta ega puutu teistesse.

Soe on välja meelitanud esimesed kärbsed, kes majaseinal toimetavad, ja sääsedki. Lumel kohtab päeval kümneid röövikuid, neist kõige tavalisemad on kevadkaruslased. Neid pruunikarvalisi röövikuid võib kohata nii niitudel, raiesmikel, koduaedades kui metsa­veereski. Kevadkaruslaste röövikud liikusid looduses juba sügisel ja ilmade jahenedes toimus rööviku rakkudes mitu muutust: nende soolkond tühjenes ja organismi rakkudest kadus vesi, asendudes glütseriiniga, mis väldib rakkude külmumise.

Lumele võivad rööviku kevadepäikese paistele ajada mikroseenedki, mille eosed on leidnud soodsa koha kevadkaruslase kasukas. Päikese ultraviolettkiir­guses seened hävivad, seega on neil jalutuskäikudel ka eesmärk. Need karvakesed aga kaitsevad kevadkaruslasi lindude eest, ­kuna need on mürgised ja röövik ise halva maitsega.