K, 10.08.2022

Etnograafiakuu ja hülgeküti elu: karvakaladest, mustudest ja mehistest meestest

Tiiu Leis
, Maa Elu kaasautor
Etnograafiakuu ja hülgeküti elu: karvakaladest, mustudest ja mehistest meestest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lauale olid järele katsumiseks sätitud pastlad, paar hülgepüssi ja hülgeraud.
Lauale olid järele katsumiseks sätitud pastlad, paar hülgepüssi ja hülgeraud. Foto: Mailiis Ollino

“Mulle hülgeliha maitseb,” avaldas Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav Pärnu muuseumis etnograafiakuu raames toimuvas jututoas “Hülgekütid ja igapäevaelu”.

Lauale olid järele katsumiseks sätitud pastlad, paar hülgepüssi ning hülgeraud, peale selle Kihnu tänase kuulsaima hülgeküti Kastani Evaldi oma kätega püütud ning konserviks vermitud hülgeliha, mida osalejad hea meelega maitsesid. Muide, kihnu pastlameistrid nätsutasid ja närisid omal ajal ka pastlaid, et need paremini vormi hoiaksid.

Evald Lilles on see mees, kes hülgepüügi numbreid suuremaks sooviks paisutada kui iga-aastane 50 üle Eesti ja 35 Liivi lahes. 1935. aastal püüti 1000 hüljest, 1980. aastal lõpetati hülgepüük hoopis ning aastast 2020 on see taas vähesel määral lubatud.

Märksõnad
Tagasi üles