Koidula muuseumi peab seal kirjandushuvilistega rääkinud Ots pühaks paigaks – ta võrdles seda templiga. Tal on oma seos ka Lydia Koidulaga, nimelt kannab tema esimene näidendikogumik pealkirja “Koidula veri”. Ots on kirjutanud ka aimeraamatuidki. Näidenditekstide kirjutamisel tunneb ta, kuidas hing puhkab. Eriti naudib ta ooperilibretode kirjutamist, sest seal peab jälgima riimi. Samuti meeldib talle tõlkida. Luule tõlkimist, kus on ette antud vorm, võrdles Ots sudoku lahendamisega, kus tuleb sõnu ümber tõsta, et lünki täita.