Puud soola ei päästa päeva

Tagavarad peavad olema, ent tasub säilitada kaine mõistus. Foto: Elmo Riig

Iga uue kriisiga kaasneb mingi paanika, sest mitte keegi ei tea, mida toob ­homne päev. Seekord said pihta sool ja tatar, ehkki eestlased tatralembusega silma ei paista ja sool kõhtu ei täida. Vene päritolu kauba lettidelt ärakorjamine ei saa olla defitsiidi ainus põhjus, kuidas muidu seletada veebiavarustesse ilmunud “kullahinnaga” soolapakkumisi.

Tagavarad peavad olema, ent tasub säilitada kaine mõistus. Sõjauudiste taustal olen seni edasi lükanud osturetke “varu enne maru”, sest mõistus tõrgub uskumast, et ühel päeval võib olla hilja. Soolagi on vaid soolapurgi jagu.

Ostutuuriks vaimse ettevalmistuse kõrval on konks suuremates väljaminekuteski, mis on igapäevase toidu ja kütuse arvelt juba paisunud. Selge, et ees on karmid ajad: hinnaralli alles kogub tuure ja tooraine või klientuurinappuses ettevõtted pole veel uksi sulgenud. Kui lisatööd ei paista, tasub kuludele otsa vaadata, sest igaühe kukrul tuleb vabaduse hind eurohaaval kinni maksta.