Eile toimus Pärnu kontserdimajas Eesti rahvusmeeskoori kontsert, kus rahvast oli kahjuks vaid näputäis.
Kummaline kontsert
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid mis mind imestama pani, oli see, et kuigi tegu oli isamaaliste laulude kavaga, lauldi kõik laulud raamatust maha.
Oli väga kummastav vaadata, kuidas suur kutseline meeskoor silmi raamatust ei tõsta, ka laulu ,,Mu isamaa on minu arm“ ajaks. Ainult ühel bassilauljal olid nii sõnad kui viis peas ja ta seisis sirge seljaga ja vaatas dirigendi poole. Nii veidrat pilti pole ma veel näinud!
Minu abikaasa laulis eluaeg teaduste akadeemia meeskooris, käisin paljudel nende kontserditel, meestel olid laulusõnad peas ja viis ka ja vaadati laulu ajal dirigenti. Kas nüüd on uued ,,trendid“?
Saaksin aru, kui esitatakse mingit ladinakeelset oratooriumi, kuid oma igituntud isamaalisi laule, mida iga eesti inimene teab peast, maha lugeda-laulda, see on tõesti veider saalist vaadata!
Kallid lauljad, õppige laulu sõnad pähe ja jätke viis ka meelde ja vaadake särasilmselt oma dirigenti ja publikut, siis tuleb teid ehk rohkem inimesi ka kuulama! Praegune pilt on aga väga kurb!