Pärnu jahtklubi purjespordikooli peatreeneri Elise Umbi sõnade kohaselt kerkis sel hooajal pildile seltskond andekaid noori jääpurjetajaid, kes võistlevad esikohtade pärast.
Elise Umb: Kiirematel jääpurjetajatel on 100 sees
Pärnu jahtklubis talveunne ei jääda: siin käib aasta ringi kibe töö, peategelasteks kogenud treenerid ja vilkad noored. Niipea kui lahele tekib kindel jääkaas, suunduvad kohalikud atleedid taas muulide vahelt välja tuult püüdma.
Umbi sõnutsi võtavad kiireimad alused välja üle 100 kilomeetri tunnis. Regulaarselt harrastab siin kandis talvist purjetamist üle kümne atleedi, kes annavad tooni kodustel ja välisvõistlustelgi. Isegi purjetamist tipptasemel harrastanud treeneri ütlust mööda on tegemist nišialaga, mille alla poolesaja osalejaga kogukonnas mängivad tähtsat roll pärnumaalased.
Kuidas tänavune hooaeg möödunud on, kas jääte rahule?
Oleme siiani olnud väga edukad. Ehkki tipud läksid Ice-Optimisti klassist edasi, tuli peale uus seltskond andekaid noori, kes võistlevad esikohtade pärast. Mõni neist on esimest hooaega, ent juba üllatasid Pärnumaa meistrivõistlustel asjatundjaidki.
Kuidas esivõistlused klubile läksid?
Tulemused vastasid ootustele. Väga rahule jään noortega, kes saarlastega nina ninas punnisid ja kelle närvid külmana püsisid. Selline häälestatus andis meile saarerahva ees eelise. Väga hästi liikus Aron Poolma, kuid teisedki olid südid. Minule treenerina pole vahet, millise koha noor saab, peaasi, et iga sportlane enda tasemele alla ei jääks. Eraldi tähelepanu väärib alles kümnese Leene Väliste tase.
DN-klassis on väga kõva tegija Rasmus Maalinn, ilusasti on tänavu sõitnud Karel Ratnik. Ice-Optimist klassist läks vanuse tõttu välja Angeliina Maria Isabel Õunap, kes on väga hästi liikunud.
Miks kohalik jõuproov Haapsallu koliti?
Pärnu lahel polnud selleks ajaks enam sobivaid, ohutuid olusid. Mäletatavasti kuhjas tugev torm suured jäävallid. Haapsalus oli seevastu kuni 25 sentimeetrit head jääd.
Kui palju on Pärnus ja laiemalt Eestis jääpurjetajaid?
Üsna vähe: regulaarselt käib kodulinnas nädalavahetuseti võistlemas 12–13 atleeti, peale noorte ka DN-klassi tegijad. Riigis tervikuna on selliseid inimesi 30–40 kanti. Palju sõltub sellestki, kas vanemad tegijad viitsivad välja tulla. Kandepinda mõjutab üks väga oluline aspekt: inimeste arv sõltub sellestki, millal peale kvaliteetse jää tekkimist avaldatakse võistluskalender. Kui esimesed võistlused toimuvad lühikese etteteatamisajaga, ei jää meil harjutamiseks palju aega. Kui saame paar nädalat enne harjutada, on minek ja huvigi hoopis teisest puust.
Sõudmise puhul saab rääkida mitut tüüpi tegijatest: head vee peal ja sõudemasinal, tugevad üksnes veel või masinal. Kas purjetajaid annab niisamuti liigitada?
Noorte puhul pigem mitte, sest nad purjetavad nii suvel kui talvel ja on head mõlemas. Täiskasvanute seas on pilt siiski veidi teistsugune: on neid, kes lähevad üksnes jääle, ja neidki, kes seilavad vaid lainetel.
Kui palju maksab jääpurjetamise varustus?
Hiljuti arutasime varustuse teemat ühe lapsevanemaga, kes ostis oma võsukesele komplekti asju, makstes selle eest ligemale 6000 eurot. Ent see on esialgne hind, sest kui soovitakse kõrgel tasemel võistelda, kulu kasvab. Maailmatasemel võistlemiseks peab sul näiteks olema mitu komplekti uiske, kusjuures paari hind võib küündida isegi 2000 euroni.
Kas paadile alla keeratavaid uiske meisterdatakse Eestiski?
Jah, paljud valmistavad neid ise: ostavad materjali ja lähevad seejärel töökotta ehitama. Selline varustus võtab arvesse iga sportlase kehalist eripära. Kõva tasemega DN-klassi varustuse hind võib kokkuvõttes tulla isegi 20 000 euro kanti. Noored kasutavad sageli teise ringi inventari, mida soetatakse järelturult.
Mida tähendab lühend DN?
See nimi pärineb USAst ja tuleneb sealse Detroidi linna ajalehe Detroit Newsi esitähtedest. Sisu kohta ei oska mina selgitust anda.
Kui palju on Pärnu jahtklubis jääpurjetamise õpet andvaid treenereid?
Mina olen peatreener, aga meil on ka noortega tegelev Tõnis Vare. Viimasel ajal oleme assistendina kaasanud Imre Taveteri (esindanud Eestit Sydney OMil Finn-klassis, V. M.), kes aegamisi end spordiala detailidega kurssi viib.
Kui suurt kiirust jääl purjetajad arendavad?
Kõik sõltub tuule- ja jääoludest. Noored suudavad oma spordikella andmetel välja võtta kuni 75 kilomeetrit tunnis, DN-klassi rahval läheb vahel koguni üle 100.